Meil kõigil on õnn tähistada homme Eesti Vabariigi aastapäeva vabas ja iseseisvas riigis. Me teame, et see ei ole olnud võimalik nende 95 aasta jooksul kaugeltki mitte igal aastal. Sellel aastal tähistame ka üht teist olulist tähtpäeva Eesti Vabariigi ajaloos. 27. märtsil möödub Eesti taasiseseisvumisest 7890 päeva. Täpselt nii pikalt, 7890 päeva oli Eesti riik iseseisev enne teist maailmasõda.

Seega, alates 27. märtsist on Eesti olnud pärast taasiseseisvumist iseseisev ja vaba juba kauem kui enne sõda. Nii nagu igal aastalõpul inimesed mõtlevad tagasi mööduvale aastale, võime ka Eesti riigi aastapäeva puhul arutleda riigi vajalikkusest ja selle tähtsusest. Võime arutleda ka, kui vaba on ja saab olla üks väike riik suures maailmas, kui vaba saab olla üks kohalik omavalitsus selles riigis või kui vaba saab olla üksikinimene vabas riigis. Vähemalt ühes asjas saame öelda, et alates sellest aastast on Vasalemma vald vaba (ei, mitte maamaksust vaba, nagu lubas IRL), vaid vanglatest vaba (üks väike avavangla ei oma enam suurt tähtsust). Vaatamata vanglate likvideerimisele, jäävad meie valda kahtlemata veel kauaks ajaks mõjutama nende tegevuse tagajärjed.

Kas Eesti riigiasutuste kunagine otsus Vasalemma vallas vanglate likvideerimise kohta oli õige või vale, kas see oli hea või halb otsus - seda me ei saa kunagi teada. Ja alati jääb küsimus, kellele see oli hea või kellele halb.

Iga inimene võtab iga päev vastu otsuseid, suuremaid ja väiksemaid. Samamoodi peab ka ühe omavalitsuse juhtimisel võtma pidevalt vastu otsuseid, mis puudutavad paljusid vallaelanikke.

Samamoodi peab iga otsuse tegemisel kaaluma, milline otsus on Vasalemma vallale hea või halb. Paraku ei ole elu nii must-valge, et saaksime öelda: jah, see otsus on õige või see otsus on vale. Alati on ühe otsuse puhul midagi, mis mõnele inimesele ei pruugi olla meeltmööda. Vallavalitsus püüab otsuste langetamisel lähtuda sellest, kas otsus on vallale tervikuna kasulik.

Öeldakse küll, et vaidlustes sünnib tõde ehk vaidlustes peaksime jõudma õige otsuseni. Kuid kas see on alati nii? Vaidluses võib peale jääda see tõde, mida osatakse paremini põhjendada või selle inimese seisukoht, kellel on lihtsalt tugevam hääl.

Kas otsus oli õige, sellele ei pruugi vastust anda ka aeg. Kümne-kahekümne aasta pärast võib majanduslik ja sotsiaalne olukord olla hoopis teistsugune.

Selline, mida me praegu ei oska ettegi näha, ning ka ammu vastuvõetud otsustele hinnangu andjate tõekspidamised võivad oluliselt erineda meie omadest.

Vallavalitsus saab oma otsuste vastuvõtmisel toetuda ainult oma teadmisetele, oma kainele talupojamõistusele ning vallaelanike usaldusele. Otsustamisel ei saa vallavalitsus lähtuda ainuüksi oma dogmaatilistest seisukohtadest, vaid peab ära kuulama ka vallaelanike seisukohad.

Ainult nii on võimalik võita usaldus ning ainult nii saame loota, et võtame vastu võimalikult häid otsuseid, mis tulevad kasuks kogu vallale. Samas kaasneb usaldusega ka vastastikune teineteisemõistmine. Püüdes teineteist mõista, võime aru saada, et ühes või teises otsuses oli ka midagi head, sest nagu ma ütlesin: elu ei ole ainult mustvalge.

Saabuva Eesti Vabariigi aastapäeva eel soovingi, et Teie kõigi elu ei oleks ainult must-valge. Ma soovin, et Teie elu oleks jätkuvalt sini-must-valge ja et Te kõik saaksite väärikalt elada vabas Eestis. Veel kord - palju õnne Eesti Vabariigi 95. aastapäeva puhul!