Mart Võrklaev: tõmbekeskuseks või mitte, oluline on teenuste kättesaadavus
Tänase haldusreformi arutelu juures on võetud suunaks määrata eri paikades tõmbekeskused ja siis nende ümbruse omavalitsused liita nende omavalitsustega, mille territooriumil oma tõmbekeskus puudub. Sellist ettepanekut sisaldab ka regionaalministri poolt avalikule konsultatsioonile saadetud omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu.
Samas ei ole selget ja arusaadavat juttu olnud sellest, kuidas plaanitakse valitud tõmbekeskustes säilitada kõik vajalikud teenused ja kas need siiski suurte liitmiste tulemusel elanikest liiga kaugele ei jää? Millisel moel plaanitakse neid arendada ja milliste vahendite eest? Kui tõmbekeskuste arenduseks vahendeid ette ei nähta, kas me siis 10-20 aasta pärast ei aruta uuesti, et tõmbekeskused ei õigusta end ja ringi tuleks jälle koomale tõmmata. Ja jõuamegi kokkuvõttes vabariigini, mille nimi on Tallinn ja mis koosneb tohutult suurest pooltühjast ääremaast ja väiksest ülerahvastatud keskusest.
Tõmbekeskusteks saamine nõuab raha
Äärmiselt vajalik on parandada taristut ja ühistranspordikorraldust erinevate keskuste vahel, olgu need siis nimetatud tõmbekeskusteks, elamualadeks või tööstusaladeks.
Eriti on seda vaja Harjumaa piirkonnas, kus liiklemine tihedam. Oluline on tagada meie inimestele kodu lähedal elamisväärseks eluks vajalikul määral tasustatud töökoht, kodulähedane kooli ja lasteaiakoht ning teised esmatasandi teenused.
Siin näen ma ka tegelikku lahendust haldusreformi osas kogu riigile. Haldusreformi eesmärgiks ei saa olla ainult kohalike omavalitsuste liitmine tänaste tõmbekeskuste ümber, sest ilma nendesse investeerimata, töökohti juurde loomata ja piirkonda täiendavate investeeringuteta ei ole sellest abi, vaid efekt võib olla hetkeline ja mõne aja pärast kordub sama ring.
Rae vallal on mõistlik jätkata iseseisvalt
Seega, vaatamata haldusreformi tuultele on Rae valla jaoks mõistlik ise areneda ja arendada oma valla tõmbekeskusi. Liitumise poolest eeliseid me ei näe, samuti ei pruugi seda vajadust näha ka meie naaberomavalitsused, kes suudavad oma elanikele pakkuda seadusega ette nähtud teenuseid.
Rääkides haldusreformi vajalikkusest ja võimalustest Rae valla kontekstis, siis Rae vald on kiiresti arenev noore elanikkonnaga omavalitsus, mille arengu üks teguritest on geograafiliselt soodne asupaik. Tallinn- Tartu maantee äärde ja selle vahetusse lähedusesse on ülesehitatud logistika - ja äriparke ning rajatud elamurajoone. Peetri alevik on hea näide, kuidas viimase kümne aastaga on saanud väiksest külast ligi 3300 elanikuga alevik. Kasvanud on elanike arv umbes pooltes Rae valla külades, mida on meil kokku 27.
Rae vallas on olemas eeldused kahe tõmbekeskuse välja kujunemiseks. Noor alevik Peetri ja suurim alevik Jüri.
3397 elanikuga Jüri sobib oma asukoha poolest olema Tallinnast veidi eemal asuv keskus, kus on kättesaadavad inimese eluks vajalikud teenused ja asutused. Siin on olemas spordikeskus, terviserajad, huvialakool, tervisekeskus, tulemas on uuest aastast kiirabi.
Olemas on kaubandus, mis edasi areneb, elamualad, tööstus ja äripiirkond suure hulga töökohtadega. Jüris on mitmeid suuri tööandjaid, suurim nendest tehnoloogiaettevõte ABB AS, mis pakub tööd enam kui 1200 inimesele. Ja mis elanikele on väga oluline, Jüris on kogu toimiv haridussüsteem alates lasteaedadest, millele ehitame veel lisa 2014. aastal uue lasteaia näol ning korras koolist, milles tegutseb tugev gümnaasium ja mille tarvis rajame 2013-2014 ka eraldi hooneosa ning samuti mille sisusse ja edendamisse vald peab vajalikuks panustada.
Jüri alevikust kujundame valla jaoks ühe olulisema tõmbekeskuse ja teine sarnane saab olema Peetri, kus alusharidus, põhiharidus, tervishoiuteenused ja vabaajaveetmise võimalused on kodulähedal kättesaadavad.
Rae vald on enam kui 14 000 elanikuga omavalitsus, kus vaatamata nappidele ressurssidele, mida omavalitsused riigilt saavad, on toimunud kiire areng ja iseseisvana jätkamine oleks majanduslikust aspektist ja investeeringute võimekuse poolelt rääkides parim lahendus. Ja mis kõige tähtsam, parim meie inimestele, sest tugevas omavalitsuses on parem teenuste kättesaadavus ja kvaliteetsem elukeskkond.
Lõpetuseks peab märkima, et haldusreformi puhul ei ole räägitud ka kohalike omavalitsuste finantsolukorra muutmisest pärast omavalitsuste liitumist. Oluline on märkida, et liitudes suure laenukoormusega omavalitsusega satub kogu liitunud ühisomavalitsus keerulisse finantsseisu ja see mõjuks korras finantsolukorraga omavalitsustele ja nende elanikele negatiivselt.
Õige on, et kannatama ei pea need, kelle majanduslik seis on enne liitumist parem.
