Pilt on Viimsi Kooli XXIX lennu lõpetamiselt. Vasakul on Martini sõber, klassikaaslane ja vaalavend Ekke Sakkov, paremal Martin Siimann.
FOTO: Viimsi Teataja
Kaua oled Viimsis elanud ja kus?
Viimsisse kolisin elama 1999. aastal. Esimesed 4-5 aastat elasin Haabneemes ja hiljem kolisin Püünsi külla, kus elan praegu. Oled lõpetanud Viimsi Kooli, olid õpilasesinduse president ja oled endiselt aktiivselt tegutsev Viimsi noor. Millega tegeled ja kuidas oled pärast kooli lõppu endiselt Viimsiga nii tugevalt seotud?
Pärast kooli lõpetamist otsustasin võtta vaba aasta, kuna ei olnud ja siiani ei ole oma tulevikusoovis kindel. Tahtsin avastada, puhata, mõelda ja rahulikult aega võtta. Seda kõike olen ma teinud ja teen edasi ilma kahetsuseta, et aasta oleks raisku läinud.
Möödunud on alles pool aastat ja ma olen jõudnud teha enda jaoks väga palju. Olen saanud uusi kogemusi, läbi elanud põnevaid projekte ja loonud uusi tutvusi ning tugevdanud vanu.
Eelmise aasta lõpuni töötasin OKO restos kelnerina, viisin läbi spinnerite (laste "vurride") turniire kaubanduskeskustes, alustasin baarmeni tööga ning koos sõpradega tegime algust Viimsi SPA saunameistritena. Viimase kahega tegelen siiani.
Lisaks olen elu vürtsitanud ka väiksemate projektidega. Mulle meeldib, et saan pidevalt võtta vastu uusi väljakutseid ning nende kaudu avastada enda huvid, millega võiks tulevikus tegeleda.
Olen veendunud, et Viimsi jääb mulle südamelähedaseks kogu eluks. Siin on mu kodu, sõbrad, unustamatud mälestused ja parimad hetked. Kogu kant on nostalgiaõhku täis, sest igal nurgal on mõni hea mälestus. Kuidas Viimsis vaba aega veedad?
Olen üpris püsimatu inimene, vajan pidevat tegevust ja toimetamist. Kodus vedeleda ja elu põletada üle päeva ma ei suuda. Õhtuti meeldib mulle jalutada või lihtsalt istuda ranna ääres ja mõelda või kodus sooja teki all midagi huvitavat lugeda. Ülejäänud päevad veedan suurima heameelega seltskondlikus elus koos sõpradega.
Kindlasti ei tohi unustada ka parimat tegevust ehk treenimist. Sportida saab nii üksi kui ka sõpradega ja see on kindlasti Viimsis üks mu lemmiktegevusi. Mis on sinu arust Viimsis hästi ja mida võiks paremaks muuta?
Viimsis on kõik väga lihtne. Olgugi, et siin elab üle 17 000 inimese, on minu jaoks ikkagi väikese küla tunne. Kõik teavad mingil määral kõiki, teretavad, räägivad kuulujutte ja samas hoiavad kokku. Kõik on kodune. Tuletades meelde kooliaega, siis tasuks vallal mõelda, kuidas hoida noorukeid energiajookidest. Kui mõelda, kuidas lapsed koolis kõiksuguseid mürke endale sisse kallasid ja veel millistes kogustes, siis ausalt öelda hakkas minul juba sellele mõeldes pisut halb. Kui ise noorematelt uurisin, et miks mõni kahest pudelist korraga joob, siis vastus oli: "see maitseb hästi". Kuidas see tervist mõjutab, sellele nad ei mõtle. Käib võidusõit - kes suudab rohkem, kiiremini ja osavamalt meelemürke tarbida.
Sellega tasuks midagi ette võtta, enne kui hilja. Lahenduseks oleks kindlasti mingi vanusepiirangu sättimine, iseasi kas seda on võimalik teostada. Alati öeldakse, et võiks paremini minna. Minu arvates on juba praegu siin kõik piisavalt mitmekesine, sest kõigi vajadusi ja nõudmisi ei ole kunagi võimalik täita. Kas oled midagi huvitavat Viimsis enda jaoks leidnud (huvitav koht looduses, mõni restoran, sündmus, kontsert või muu vaba aja veetmise võimalus)?
Umbes kaks aastat tagasi näitas mu täditütar mulle Rohuneeme metsas ühte jooksurada, mis mulle hakkas kohe pärast esimest korda metsikult meeldima. See on piisavalt pikk, et see läbi joosta, läheb läbi metsa ja pikalt mööda rannajoont, kus vaade on uskumatu. See rada on mulle väga südamelähedaseks saanud.
Hiljuti taasavastasin Viimsis asuva kardiraja, kus on väga lõbus sõpradega võidu sõita. Hind on seal küllaltki krõbe, samas piisab kaheksast minutist sõidust, et saada adrenaliin voolama ning järgmise tunnikese meenutada ja möödunud hetki analüüsida. Mulle on südamelähedased koolis toimuvad üritused: jõulupeod, moeshowd, filmiõhtud ja kõik muu. Need on alati meelelahutuslikud ning lõbusad. Hea on vaadata, kuidas õpilased naudivad ja pakuvad naudingut oma tegemistega väljaspool kooliaega. Sinu suhe merega, kas merel on sinu elus mingi roll (mis merelisi tegevusi teed ja mida tulevikus tahaksid teha)?
Hetk, millal ma mõistsin mere tähendust endale, oli paar aastat tagasi, kui olin veetnud 2-3 nädalat Kesk- Eestis. Reisi lõpuks mõistsin, et vajan seda avarust.
Enamuse endale teada olevast elust olen elanud mere ääres. See müstika, avarus ja mitmekesisus kuulub mu ellu. Õhtuti jalutades, kivi otsas istudes, laineid kuulates ja pilku kaugustesse heites tekivad tihti huvitavad ideed, mida ellu saata.
Tähtkujult olen ma Kala, mulle on terve elu meeldinud ujuda ja supelda vees. Kahjuks ei ole mul veel tekkinud võimalust tegeleda surfamisega, aga see on üks mu unistusi. Mu kodu asukoht ja igapäevane surfarite nägemine paneb mind alati sellest puudust tundma, olgugi et ei ole seda proovinud. Kindlasti tahan tulevikus omada mõnda veesõidukit. Kas veedad aega ka Viimsi suurematel saartel (Prangli, Naissaar, Keri, Aksi)?
Mul ei ole kokkupuudet Viimsi saartega, kuna pole leidnud selleks õiget hetke. Kui olin noorem, siis sai käidud perekonnaga Aegna saarel, kus oli pisut teistmoodi loodus ja kerge laguuni tunne. Ning ka Naissaarel olen paar korda käinud. Oma hariduse oled omandanud Viimsi Koolist - kuidas kooliaega meenutad, kas on meeles ka mõned värvikamad seigad, mida tahaksid lugejatega jagada? Sinu lemmikõpetaja, lemmikaine?
Kooliaeg on kindlasti unustamatu. Ma tänan oma klassijuhatajat, oma klassi, oma lendu ja oma koolikaaslasi, nii õpilasi kui ka õpetajaid - teiega koos oli kõik võimalik. Võin julgelt öelda, et Viimsi Kool on kõigi võimaluste kool. Eneseteostuse ja -väljenduse viise oli metsikult. Mälestusi ja kordasaatmisi leian seal iga nurga pealt ja alt. Isegi kui alati ei tundunud, et kõik läheb hästi, laabus lõpuks kõik suurepäraselt. Mõeldes nendele aegadele, võib muutuda väga emotsionaalseks, sest kõik oli lihtsalt suurepärane.
Värvikatest seikadest ja lõbusatest lugudest võiks rääkima jääda, aga esimene tore meenutus on seotud kirjaliku eneseväljenduse kunsti tunniga. Need tunnid olid alati lõbusad, samas töökad. Kolme aasta vältel sai palju nalja, kord pidi üks klassikaaslane kirjutama A4 täis, mida tähendab ja kus kasutada "vahel" ja "vahest". Ja seda veel paar korda. Vahel võttis õpetaja välja väikse veepüstoli ja pritsis korrarikkujat ning kui püstol koju jäi, siis tegi ka veetops selle töö ära.
Ja meie viimane tund oli tõenäoliselt kõige lustakam. Õpetaja oli alati öelnud, et kui keegi tahab süüa, siis peavad kõik seda saama. Hämmastaval kombel õuntega seda reeglit ka täideti. Meie aga otsustasime viimase tunni puhul tuua kõigile, ka õpetajale, pitsad. Ja siis me sõime kõik koos, kahjuks aga õpetajal oli vaja rääkida, mis tähendas, et tema sai seda hiljem süüa. Oled noor inimene, väga aktiivne ja toimekas. Kuidas oma nn akusid argipäeval laed, kas sul on mõni lemmiktegevus, mida saad Viimsi piirkonnas harrastada?
Minu akud laevad ennast siis, kui teen trenni. Õnneks on selleks Viimsis väga head võimalused. Mulle meeldib koos sõbraga käia Viimsi Spordihallis, kus on parim mängida tennist, sulgpalli, jalgpalli, lauatennist. Või siis minna Viimsi SPAsse kas jõusaali või mõnda huvitavasse trenni. Hiljem laevad mõnus saun ja jahutav dušš akud väga mõnusalt täis. Lisaks meeldib mulle väga tantsida ja vaadata teisi, kes oskavad, tantsimas.
See on tegevus, millega saan nüüd, kui vaba aasta käsil, rohkem tegeleda. Lisaks täituvad patareid siis, kui sind ümbritsevad õnnelikud inimesed.
Kogu ilu peitubki väikestes žestides, millega saad kellegi päeva korda teha ja samal ajal sellest rõõmu tunda. Kuidas tutvustad Viimsit oma sõpradele? Mida näitad, kuhu neid viid?
Mul ei ole tekkinud olukorda, kus oleks vaja sõpradele tutvustada Viimsit. Küll aga on sattunud olukorrad, kus on lähedasel külas välismaalased.
Siis oleme näidanud neile Viimsi Kooli, vabaõhumuuseumi, kus oleme teinud vahel ka piknikke, ja õhtuti jalutanud looduses. Väga palju huvi pakub neile tavaliselt saun, kus on tunda korralikku kuumust ja võimalus kasutada vihta. Võõramaa külalised on tavaliselt oma Viimsi seiklustest positiivselt meelestatud. Kas tegeled ka praegu veel koolivõi harrastusteatriga?
Praegu otseselt ei tegele, kuigi paar väiksemat teleotsa on kätte sattunud. Aga kunagi ei ütle pakkumisele ära, kui vähekegi võimalust on