Märts Vaivara ja lähiümbruse ajaloos


Märts Vaivara ja lähiümbruse ajaloos
Eestielu

10. märtsil 1876. aastal sündis Peterburis arhitekt Aleksander Vladovski(ka Vladovsky), kes oli aastail1908-1920 Narva Kreenholmi Manufaktuuri arhitektiks ja tema projekti järgi on tehtud Kreenholmi Manufaktuuri haiglahoone 1911-1913. aastal ja praegu on see Linnahaigla vana osa, mis oli omal ajal uudseim historismi ja juugendi sugemetega ehitus kogu Venemaal. Aleksander Vladovski suri 4. oktoobril 1950. aastal.

17. märtsil 1911. aastal sündis Narvas Vello Kaaristo(enne eestistamist Vassili Krassikov – selle nime all käis ka olümpiamängudel). Ta töötas Narva Kreenholmi Manufaktuuris ja hiljem pidas piirivalvuri ametit Narva-Jõesuu kordonis. V. Kaaristo oli Noorkotkaste Narva maleva noorkotkas ja hiljem ka aktiivne kaitseliitlane.

Kahekümneaastaselt(küllaltki hilja) alustas sportimist Narva Võitlejas, peagi liitus NarvaKreenholmi NMKÜ( Noorte Meeste KristlikÜhing) spordiühinguga ja tegeles poksi, kergejõustiku, ujumise ja suusatamisega. Viimases saavutas ka oma tähelennu. 1933. aastal võitis Eesti meistrivõistlused 30 km suusatamises, 1935. aastal 50 km suusatamises ja tema edukaim hooaeg oli 1937. aasta, mil ta ei kaotanud ühtegi võistlust ja pärjati 18, 30 ja 50 km suusameistri tiitliga. Samal ajal oli edukas ka sõjaväelaste võistlustel ja tegi mehetegusid Kaitseliidu Narva Maleva ridades Võrumaa võistlustel ja omaette vägiteoks kujunes Riigihoidja (K. Pätsi) auhinnale korraldatud Tallinn-Valkla-Tallinn võistluse võitmine. 1938. aastal lisandusid veel 18 km kuld ja 30 km hõbemedal ja 18 km võitjamedal Eesti Talipäevadel. Viimased tiitlid on pärit 1940. aastal 18 ja 50 km suusatamises. 1934. aastal osales Vello Kaaristo koos E. Paimrega Narvast suusatamise maailmameistrivõistlustel Lahtis ja 1936. aastal Garmis-Partenkircheni taliolümpiamängudel(sel ajal veel Vassili Krassikovi nime all – nii, et olümpiamängude annaalides vaadake seda nime). Saavutas 18 km 75 võistleja seas 30. koha ja 50 km suusatamises 23. koha 36 võistleja seas.

Vello Kaaristo esindas korduvalt Eesti meeskonda mitmetel maavõistlustel, kusjuures võitis ta 18 km suusatamise Läti vastu. Tema eestvõttel rajati mitmeid spordiväljakuid ja korraldati võistlusi ning ta oli kohalike noorte ebajumalaks(nagu praegu A. Veerpalu ja J. Mae). Koos noortega tegi ta kaasa noorte maastikumängudel, krossijooksudel ja suusavõistlustel. Vello Kaaristo sai kuulsaks ka suusamäärde loojana, tema loodud „Murdmaa suusamääre Võit“ sai rahva seas tuntuks „kaaristo määrde“ nime all.

Suviti hämmastas ta inimesi omavalmistatud veesuuskadega. Hilisem tee viis ta Võrumaale, kus oli kohaliku spordielu juhiks(Spordikomitee esimees 1944.-1950.) ja spordikooli suusatreeneriks ning osales aktiivselt võrulaste meeskondades. Saavutati mitmeid auhinnalisi kohti üleliidulistel võistlustel, nii saadi 1944. aastal 4x 10 km teatesuusatamises pronksmedalid ja võitis ka 3 Balti meistritiitlit.

Aastail 1931-1945 võitis V. Kaaristo Eesti esivõistlustel 11 kulda, 5 hõbedat ja 3 pronksmedalit suusatamises, 1931-1934 oli Virumaa poksimeister kergekaalus ja 1944. aastal omistati talle meistersportlase aunimetus. 1940. aastal omistati talle Kotkaristi raudrist(töö eest noortega ja Kaitseliidus).

1962. aastal tuli Vello Kaaristo Virumaale tagasi ja hakkas tööle Narva sovhoosis. Teeneka spordimehe elutee lõppes 14. augustil 1965. aastal ja ta on maetud Ivangorodi kalmistule.

Kuulsa virulase auks korraldatakse temanimelisi karikavõistlusi, kas Sinimägedel või Pannjärvel, kus on edu saatnud ka teist virulasest olümpiavõistlejat Piret Niglast(neiuna Sala).

30. märtsil 1771. aastal sündis Flensburgis maalija Johannes Hau, kes on teinud guašštehnikas vaatepilte Narva motiividega. J.Hau suri Tallinnas 23. august 1838. aastal.

31.märtsil 1906. aastal sündis Narvas õigusteadlane Benstian Levin, kes 1967. aastal sai Eesti NSV teenelise juristi aunimetuse ja kes hobikorras on olnud ka tegus ja aktiivne tõlkija. Tema sulest on jõudnud vene keelde Eduard Vilde ja Oskar Lutsu teosed. B. Levin suri Tallinnas 9. jaanuaril 1990. aastal.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare