Märtsikuine meenutus: Meie kohus on mõista, mitte hukka mõista!
Käru valla serva pääl, jõe ääres, Tamistu küla all hukkusid 23. 03. 1950. a. metsavennad Jaan Minumets, Artur Uus, Helmi Uus ning Helmuth Uus.
1945. aasta alguses arreteeriti Käru vallast Laane-asundusest (president Pätsu allee äärest) asundustalunikud Vares ja Mill. Metsavaht Artur Uus kuulis, et teda tullakse samuti kinni võtma, tema meelsuse ja Kaitseliidus olemise pärast. Ta jõudis lahkuda, kuid seepeale viidi tema naine Helmi Uus Lelle ülekuulamisele. Kui Helmi paari päeva pärast tagasi koju sai, võttis ta oma lapsed Helmuthi ja Selma ning läks 1945. aasta veebruaris, metsa Arturile järele. Selmal jäi Kädva koolis 6. klass pooleli, Helmuthil 3. klass. Esialgu olid nad talve Loosalu rabasaarel, kuid seal lähedal toimus tulistamine ning nad lahkusid mujale. Selma oli 1,5 aastat nendega koos metsades. Nende naabripoiss Pihtoja Felikx peksti Lelles sandiks, et ta Uusid välja annaks.
1948 liitus nendega vahetevahel Jaan Minumets ja ka Jaan Rajamäe Raudsepa talust Kädvalt ööbis vahel nende punkris.
Jaan Minumets, kes oli pärit Rumbi külast, oli Ibaru talus koduväiks. Tal oli Piistaojalt ostetud tõukari (10 lüpsilehma) ja rehepeksumasin. Inimesed käisid Ibarus nö. pullipäevi tegemas, kui olid nende talu tõupulli, täkku või sugukulti kasutanud ning ka rehepeksu eest käidi tööga tasumas, mis olidki Jaan Minumetsa kõige suuremad patud! Jaan Minumets viis 1948. aastal nooremad lapsed 10-aastase Jaani ja 14-aastase Virve Ingliste külla, oma õe Riismets Juuli juurde peitu. Vanem tütar Silvi elas Kuimetsa Laastul juba 1941 aastast kui hävituspataljon Ibarut laastas ning kogu pere vahepeal Laastul elama pidi.
1948. aastast jäid taastatud Ibaru koju haige poeg Ülo ja ema Linda. 18.01.1949 saadeti Linda Minumets Siberisse, süüks 150 ruumi puudenormi täitmiseks abilise kasutamine. See norm määrati alla 50-aastastele naistele. Linda Minumets oleks saanud kuu aja pärast veebruaris 51-aastaseks. Jaan Minumets oli metsaservalt pealt näinud, kuidas ta naine kodunt minema viidi.
Paar kuud hiljem, märtsiküüditamisega 1949, saadeti haige poeg Ülo Siberisse ning sinna ta jäi.
1950. aasta lõpus tuli seadus, et küüditatud emadele, kellel jäid alla 12-aastased lapsed maha, antakse amnestiat. Tütar Virve Ingliste koolis kuulis seda kusagilt ja oli initsiaatoriks taotluste esitamisel. Vene keele õpetaja kirjutaski mitu pöördumist Krasnojarski kraisse ning ema saigi tagasi 1950. aasta lõpus, mõni kuu enne noore Jaani 12-aastaseks saamist. Isa oli selleks ajaks juba 9 kuud tagasi hukkunud, nüüd tähise saanud punker - hauas .
23.03.1950 hommikul kell 4 tuli Jaan Minumets Rumbi külast Lutsult oma venna Juhan Murumetsa juurest ning kell 6.00 visati granaadid ja süüdati punker. Helmi Uus oli imekombel ellu jäänud ning valge riie käes välja tulnud, kus ta siis maha lasti. Nooruke Helmuth Uus oli selleks ajaks kipsis seljaga lamaja haige. Rajamäe Jaan Kädvalt oli eemalt tulistamist kuulnud ning ennast ise üles andnud, mille peale ta vangi saadeti.
Uuside tütar Selma (19) arreteeriti ning esimene kohus oli Narvas, kus ta sai teada, et ta pere on hukkunud. Ta viidi läbi kümnete vangilaagrite. Hilisemas elus suhtles Selma pikki aastaid oma Kädva kooli õpetaja Helvi Kolloga ning naabrid Pihtjõed hoidsid alles tema ema õmblusmasina.
Tammistu punkris hukkunute omaksed tänavad Käru vallavalitsust suurepärase ürituse korraldamise eest märtsis.
Südamlik austus kõige eest vallavanem Elari Hiisile. Tänu ka Mihkel Hauale, kes mälestuskivi kohale korraldas. Eriline tänu Käru Noorkotkastele ja Kodutütardele, kes külma ilma trotsides kaunile üritusele oma suure panuse lisasid. Tänu kohalikule Kaitseliidu rühmale ning kaitseväe meeskoorile ja pillimeestele.
