Metsatarga abiga korrati üle koolimaja juures kasvavate puude liigid, määrati nende vanust, kõrgust ning räägiti muust metsaga seonduvast. Jahitark selgitas, et jahipidamine on inimest saatnud ammustest aegadest peale ja tähendas algselt ainult toidu hankimist.

Praegu aitab jahimees hoida looduses tasakaalu. Lähemalt sai vaadata ja näpuga katsuda huvitavaid jahitrofeesid: tavapäratu välimusega põdrasarvi, uhkeid metssea kihvu, kopra pealuud ja muud. Elevust tekitas matkatark. Rõõmus noormees, matkatelk täis vajalikku kraami ja tossav priimus - kõik see köitis kohe õpilaste tähelepanu.

Tarkusi tuli siit palju, aga üks oli selline lõbus. Kuidas õhtul veel märjad sokid saab hommikul kuivana jalga tõmmata? Pane nad sõbra kõhule kuivama! Nüüd teab iga poiss ja tüdruk, et ühel õigel magamiskotil peab olema kapuuts, siis on soe ja mõnus magada. Taimetark rääkis taimedest üldiselt. Loodus puhkab alles paksu lumevaiba all ja suuremaks uudistamiseks tuleb kevad ära oodata.

Meelde jäi teadmine, et taimeliike on väga palju ja nad on vajalikud nii inimestele kui ka loomadele.

Tõelise rämpsuhunniku oli maha pannud keskkonnatark. Korrati üle, kuidas peaks prügi sorteerima, aga selgitati sinna juurde kohe, miks see vajalik on.

Õpilased nägid, et prügi ei sõidagi ainult Paikre prügimäele, vaid läheb ka ümbertöötlemisele. Nii valmib vanadest autokummidest hoopis uus vajalik kummimatt või kilest uus soe fliis. Kinnistus teadmine, et puhtust ja korda saame enda ümber hoida ikka me ise. Põske pistmiseks anti igale osalejale maitsev pähklirosinasegu kotike. Koolitusest oli kasu, sest tühje pakendeid vedelema ei jäetud. Maikuus jätkame õppimist tarkade juhendamisel.

• Emakeelenädala raames käisid 5. ja 6. klassi õpilased raamatukogus eesti keele tunnis. Raamatukogu juhataja Ülle tutvustas uudiskirjandust ja lasi õpilastel arvata, millised on neist auhinnatud teosed.

Õpilased said teada, milline on Võiste raamatukogu vanim teos ja kalleim raamat. Pärast tuli õpilastel täita töölehed, kasutades raamatukogus olevaid materjale. Kõik olid väga töökad ja tublid ning aeg möödus märkamatult.

Nooremad õpilased tutvusid muinasjuturaamatutega ning lahendasid erinevaid muinasjuttudega seotud ülesandeid. Tund oli rõõmus ja täis tegutsemislusti. Veel kirjutasid kõik piktograafilise luuletuse, mis sidus kokku nii sõna kui ka pildi. Mida rohkem osati fantaseerida, seda huvitavam töö tuli. Valmis tööd panime välja kõigile vaatamiseks ja uurimiseks. Igas klassis viidi läbi ka etteütlus ja selgitati välja parimad kirjutajad.

• 27.märtsil tähistasime priiuse põlistamise päeva. Juhataja selgitas selle päeva tähendust ja kell 12 laulsime kõik koos saalis Eesti hümni. Samal kellaajal lauldi hümni ka teistes maakonna koolides.

• Kuu viimasel nädalal pöörasime suuremat tähelepanu võõrkeeltele. Tundides rääkisime sellest, miks on vaja osata võõrkeeli, lugesime muinasjutte nii eesti, vene kui ka inglise keeles, mängisime, otsisime kõige ilusamat venekeelset sõna, ehitasime tähetreppi.

Koridori seintele oli lugemiseks ja vaatamiseks üles seatud riike tutvustavaid materjale. Neljapäeval jagasime koolipere võistkondadesse ning korraldasime viktoriini, kus õpilastel tuli näidata nii oma keeleteadmisi kui ka üldist silmaringi. Tasavägises võistluses oli parim Marliisi võistkond.

Päevad läinud pikemaks, meelgi muutund rõõmsamaks.

Kena kevadet!