Väike-Maarja veevärgi projekt koosneb kahest osast, üks on läbi, teine praegu käib.

Projekti üldiseks eesmärgiks on saavutada valla alevike ja külade ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide vastavus Eesti seadustega ja Euroopa Liidu direktiividega sätestatud nõuetele.  See peab tarbijatele tagama puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise ning keskkonnariskide minimiseerimise.

„Päris suur osa Väike-Maarja alevikust oli kanaliseerimata, veetorustikud olid vanad ja amortiseerunud. Simuna alevikus olid amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud ja reovee ülepumplad. Triigi külas aga ei olnud reoveepuhastil eesvoolu ja puhastatud reovesi immutati kaitsmata põhjaveega alal," rääkis Väike-Maarja abivallavanem Kaarel Moisa.

Esimene etapp sattus masu kõrgaega

Veemajandusprojekti esimene etapp viidi ellu 2010. ja 2011. aastal.  Hange aga toimus aastal 2009, mil oli masu tipp. Pakkujaid ehitustöödele oli abivallavanema sõnul koguni neliteist ning lõpuks läks ehitus umbes 3,8 korda odavamaks, kui algselt planeeriti. Konkurents tõmbas niigi madalad ehitushinnad veelgi alla.

„Võrdluseks, teise etapi hankes, mis toimus käesoleva aasta märtsis, osales vaid 3 pakkujat," rääkis Kaarel Moisa. Esimesest etapist üle jäänud raha sai kasutada teises etapis, kuid paari aastaga oli olukord ehitusturul sedavõrd muutunud, et nüüd läks ehitus planeeritust isegi pisut kallimaks.

Mida on tehtud ning mis ootab ees?

Esimeses etapis rajati ja rekonstrueeriti Väike-Maarja aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikku.

Teise etapi tegevusteks on Väike-Maarja aleviku puhastusseadmete rekonstrueerimine. Lisaks rekonstrueeritakse Triigi küla reoveetorustik ning rajatakse reovee survetorustik Triigist Väike-Maarjasse. Plaanis on ka Simuna aleviku kanalisatsioonitorustiku ja ülepumplate rekonstrueerimine. Vee- ja kanalisatsioonitorustik rajatakse Ebavere ja Müüriku küladesse.

Paljud kinnistud, mis siiani ei olnud ühiskanalisatsiooniga liitunud, said seda nüüd teha.

Väike-Maarja abivallavanema sõnul on seni kõi kenasti sujunud. 2013. aasta lõpuks peavad kõik tegevused olema lõpuni viidud.

Projekti nimetus: Väike-Maarja veemajandusprojekt

Projekti meede: Veemajanduse infrastruktuuri arendamine

Projekti kogumaksumus: 4 154 957,26 eurot

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus: 2 368 182 eurot

Omaosalus: 745 209,70 eurot abikõlbulikest kuludest