Mati Lepik 75
Nõukogude armees teenis Mati kolm aastat aega Aserbaidžaani pealinnas Bakuus - kokana. Naastes asus ta tööle müüjana Kõpu poodi. Metsküla kuuekümnendate aastate noored mäletavad Matit juba sealtkandi kaupluse juhatajana, kel oli alati muhe meel ning ka tujukatele ostjatele paar head sõna varuks.
Ühel heal päeval sai Matile selgeks, et kultuuritöö köidab teda rohkem kui kaubandus. Ta asus tööle Kasari rahvamaja kunsti- lise juhina. Ei möödunudki kaua aega kui temast sai rahvamaja juhataja, kelle vedada jäi paljudeks aastateks Vastemõisa kandi kultuurielu. Kokku töötas Mati kultuuripõllul 35 aastat.
See on väga pikk aeg ja sinna sisse mahub palju tegemisi, muret ja rõõmu. Kuna enamik ajast polnud tal isegi õiget maja, kus üritusi teha ja taidlusringide proove korraldada, vajas kultuuritöö hakkama saamiseks erilist lähenemist ja nupukust.
Aga Mati sai väga hästi hakkama - kohalikud inimesed mäletavad teda siiani hea sõnaga ja pole kiitusega kitsid. Neid tegemisi märgati tollal ka kõrgemalt poolt ja 1988. aastal omistati Mati Lepikule Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. Selle aunimetuse osaliseks said vaid väga vähesed kultuuritöötajad ja see oli tol ajal tehtud tööle väga suur tunnustus.
Mati ajal hakkasid tegutsema väga paljud isetegevuskollektiivid: ansamblid, rahvatantsurühmad, näiteringid, puhkpilliorkester ja kapell.
Nende kollektiivide töös osales sadu kohalikke inimesi, kes kõik said Matilt isikliku kutse ja tulid ringide tegemisi uurima ning jäid aastateks paigale. Matil oli selline sarm ja suhtlemisoskus, et talle naljalt keegi ära ei öelnud, kui ta mingi palvega inimeste poole pöördus. Ka mitmed ülemused, kes tal pika kultuuritöö ajal olid, tulid talle vastu, kui ta kultuuritöö edendamiseks midagi palus. Tema abipalved olid alati põhjendatud ja asjalikud. Kui oli vaja mõne kollektiiviga kuhugi esinema sõita või mõnele taidlusringile pille või rahvariideid soetada, siis leidis Mati alati vahendid, et asi tehtud saaks.
Mati oskas enda poolt ka vastu anda. Siiamaani räägitakse legendi sellest, kuidas Vastemõisas peeti viie orkestriga lõikuspidu. Peoõhtul mängisid ansambel Ristik, noorteansambel, lasteansambel, külakapell ja puhkpilliorkester. Eesti Raadio buss sõitis kohale ja lindistas terve päeva nende muusikat. Eesti televisioonis käidi mitu korda esinemas ka külakapelliga, kus Mati ise kannelt mängis.
Mati juhendas ise mitmeid rahvatantsuringe. Nende tase oli alati nii kõrge, et käidi mitmeid kordi Tallinnas suurel tantsupeol. Ühel peol tehti tema tantsurühmast ka pilt ning nüüd võime seda imetleda ENE teises köites, leheküljel 415.
Ühest ettevõtmisest tasuks veel rääkida. Nimelt tuli Matile pähe mõte koos kuulsate Eesti artistidega vabaõhulavadel suviti kontserte anda. Juhtus nii, et Ivo Linna sai kokku Vastemõisa ansambli Ristik poistega.
Tegid naljaviluks koos paar laulu ja asi istus. Mati rääkis siis Ivole sellest kontserdiplaanist ja sai temalt nõusoleku.
Kokkuleppe saavutas Mati ka Tõnu Aava, Lia Laatsi ja Raimo Aasaga. Selle seltskonnaga tehti kolme suve jooksul üheksa kontserti. Kontserdi pikkus oli 2 tundi ja tantsuks mängiti ka 2 tundi. Alla tuhande osavõtja ei olnud kunagi. Mati jutu järgi kogunes „kopikaid" kenasti. Tulu oli isegi nii suur, et ta ostis rahvamajale saadud raha eest bussi. Selle ostuga sai murtud igavene mure, kuidas rahvamaja ringidega külalisesinemistel käia. Esinemas käidi palju ning Vastemõisa rahvamaja tolleaegseid taidlejaid ja Matit mäletatakse veel tänaseni paljudes kohtades üle Eesti.
Mati noorpõlves ennustas mustlaseit talle tulevikku ja nägi seda väga helgetes ja kirevates värvides. Mati on õnnetähe all sündinud, oli mustlane veendunud, terve elu töötab ta seal, kus on palju rahvast ja palju suhtlemist. Täpselt nii ka läks.
Lõpetan juubilari enda sõnadega: „Ma olen õnnelik inimene ja tunnen ka praegu rõõmu sellest, et mu elutöö sai niimoodi tehtud.
Suurimad tänud vallavanem Tõnu Aavasalule ja sotsiaalosakonna juhatajale Aave Toomsalule, kelle abiga sain omale kena uue kodu, kus rahulikult kepiga ringi kõndida, möödunu üle mõtteid mõlgutada ja usinasti oma mälestusteraamatut "Elutuli ja õnne tabamas" kirjutada". Palju õnne, tervist ja pikka iga juubilarile!
