Mati Meeliste: eilsest, tänasest ja homsest

Miks on nii, et vanavanemad on alati valmis seiklusteks? Miks teavad nad põnevaid tõestisündinud lugusid ja näitavad tõestuseks pilte? Miks ei pelga nad, et võivad lapsega mängides ennast rumalaks teha? Miks usuvad nad kõike, mida laps räägib? Miks vanavanemad ei sunni last kiirustama?

Miks on neil aega kuulata ja plaksutada lapse õpitud luuletuse, laulu, tantsu või muusikapala peale? Miks teeb parimad koogid just vanaema ja miks ta ei pahanda, kui juuksed ja põrand jahune? Miks oskab vanaisa õpetada kalapüüki, lõkke tegemist või rattakummi täispumpamist - kõike seda olulist, mida koolis ei õpetata? Need on vaid mõned nopped väärtustest, mida lapselapsed on oma vanavanemate kohta arvanud.

Tõsi on see, et vanavanematel on maailma parimad lapselapsed ja lastelastel maailma parimad vanaisad ja vanaemad.

Ükski täiuslik suhe ei saa olla ühepoolne. Iga vanavanem on uhke oma lapselapse üle ja ei jäta seda rõõmu teistega jagamata.

Lapse vaimukus ja elurõõm on kergesti nakkav ning võimaldab vanavanemal tunda end nii mõnigi kord pea samaealisena. Vanavanemate elukogemus õpetab. Lapselapsed tunnevad ja märkavad seda ning oskavad hinnata. Küsimuste küsimus on, miks peab selle lihtsa tõe mõistmiseks saama vanavanemaks.

Tingimusteta armastus ja turvatunne on väärtused, mida vanavanemad oma lastelastele pakuvad.

Need on väärtused, mis muudavad perekonna tugevaks. Tihti jõutakse selle tõeni elu kõige valusamatel hetkedel. Väärtustagem ja hoidkem põlvkondade vahelisi sidemeid. Me ei pea eluraskuste eest pagema ulmelisse filmimaailma, kus samaaegselt segamini eilne, tänane ja homne. Imelise võimaluse elada reaalses maailmas ühtaegu minevikus, olevikus ja tulevikus annavad meile meie enda kolm põlvkonda.

Mõelgem, miks oskab mõni lootusetult haige inimene olla hooliv ja õnnelik ning jagada oma rõõmu kaaslastega. Kui mõni, noor, terve ja rahakas on samas õnnetu ja tige ning jagab meelepaha kõikjale.

Vaadakem avasilmi ringi - meid ümbritsevad võrratud inimesed: vanemad, abikaasa, lapsed, lapselapsed, sõbrad, head töökaaslased. Meie igapäevane elu muutub otsekohe päikeselisemaks, kui neid märkame. Veel ilusamaks läheb meie olemine aga, kui leiame aega koosolemiseks ja oskame nende hetkede ilu tabada.

Kuid ärgem unustagem seejuures oma hoolivust ka välja näidata ja öelda: sa oled kallis, armas.

Septembri teisel pühapäeval oli vanavanemate päev. Aitäh, vanavanemad, et te olete olemas ja oma elutarkust meiega jagate! Soovin teile õnne ja tervist! Olgu kõigil alati oskust märgata ka kõige pisemates asjades ilu ja salvestada oma meeltes need kaunid hetked!