Lugedes valla selle aasta eelarve eelnõud on selge, et vallal on raha otsas ja võetud kohustusi ei suudeta juba sellel aastal täita. Eelarves on reservfond olematu.

Vastavalt KOFSi §5 p7 võib eraldi põhitegevuse kuluna planeerida reservfondi ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Mida täpsemini on koostatud eelarve, seda väiksem on vajadus reservfondi kasutamiseks. Hinnata KOV finantsseisundit eelarves planeeritava reservfondi suuruse järgi on meelevaldne. Valla 2012. aasta eelarves oli reservfond 64 380 eurot, millest kasutati aasta jooksul 18 618 eurot. 2013 eelarvesse planeeritakse reservfondi suuruseks 64 380 eurot.

Vald tekitab huvikoolide eest kohamaksu maksmisel linna eelarvesse 25 000eurose augu. Huvikoolide rahastamine toimub vastavalt reaalselt huviringides käivate laste arvule.

Põlva valla lastele on rahaliselt tagatud võrdsed võimalused käia nii Põlva linna spordikoolis kui ka eraõiguslikes spordiklubides. Klubide tegevuskulud kuus on vahemikus 13–32 eurot, linna spordikoolis 69 eurot lapse kohta. Teenuse tarbijana ootaksin linnapoolset kinnisvara ja hariduskulu selget eristamist. Põlva valla 2013 eelarve projektis nähakse ette eraõiguslike spordiklubide tegevustoetuste suurenemist tulenevalt osalevate laste arvu kasvust.

Kõigi eraõiguslike spordiklubidega on Põlva vald sõlminud lepingud, samalaadset lepingut soovime sõlmida ka linnaga. Nimetatud lepinguga tagatakse ka vallapoolne linna spordikooli aastaringne finantseerimine. Teenuste ühtlustamine maksab 60 000 eurot või kaotatakse linnas avalikud teenused ära?

2012. aastal on Põlva vald panustanud sotsiaalvaldkonda mitte vähem kui linn. Põlva valla kogu sotsiaalse kaitse (teenused ja toetused eakatele, puudega inimestele, lastele, peredele jne) kulude osakaal valla 2012. a eelarves oli 9,9%, linnas 6,9%. 2012. a sotsiaalse kaitse kulud elaniku kohta (kasutatud on ESA rahvastiku andmeid seisuga 01.01.2012) olid vallas samuti kõrgemad – 119,9 eurot valla elaniku kohta, linnas 88,4 eurot inimese kohta. Põlva vallas on hooldekodu, Põlva linnas on eakatele päevakeskus. Toetuste struktuur, reeglid ja määrad on omavalitsuste lõikes erinevad. Pole võimalik kommenteerida teenuse ühtlustamise kulu suurust, kui ei ole teada, kuidas väitjad on sellisele numbrini jõudnud.

Tänulik tagasiside valla avahooldustöötaja Kaja Puusta tulemuslikule tööle on veennud vallavalitsust laiendama avahoolduse võimalusi, mis aitab terviseprobleemidega inimestel jääda haigla või hooldekodu asemel oma koju. Valla hooldekodu lõhnab veel äsjalõppenud remondi järele – põrandad ja seinad said uue näo. Käesoleva aasta eelarves oleme teinud ettepaneku tõsta sotsiaaltöötajate palkasid.

Põlva Vallavolikogu on tõstnud õige paljude sotsiaaltoetuste piirmäärasid. Sotsiaaltöö edendamine, abivajajate toetamine on valdkond, millesse Põlva vald panustab enam kui mullu.

Vallal on üleval Elinord Ehituse nõue 150 000 euro peale, mille linn peab kinni maksma.

Harju Maakohtu 09.01.2013 määrusega on Elinord Ehituse suhtes kohaldatud PankS §-s 20 lg 1 nimetatud käsutuskeeldu. Kohtumenetlus puudutab vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks (rahaline nõue kostja vastu). Seega on menetlus Põlva valla ja Elinord Ehituse vahel peatunud kuni pankrotiavalduste lahendamiseni. Elinord Ehituse pankrotilahendi järel esitab Põlva vald Elinord Ehituse vastu nõude, mis on kordi suurem Põlva vallale esitatud nõudest. Eeltoodule tuginedes võib öelda, et väide, justkui peaks linnakodanik tasuma Elinord Ehituse nõude, on kindlasti ennatlik, et mitte öelda meelevaldne.

Järgmisel aastal tuleb valla eelarvele leida linna eelarvest täiendavalt juurde minimaalselt 200 000 eurot, et laenu põhiosa tagasi maksta ja katta Mammaste kooli käikulaskmisest tulenevad kulud:

Ei oska arvata, kust pärineb number 200 000. Valla finantskulu 2013. aastal on prognoositavalt 27 409 eurot (koos võetava laenuga), linnal 85 00 eurot. Vald vähendab 2013. aastal kohustusi summas 93 737 eurot. Linn plaanib 2013.a. tasuda kohustusi summas 337 000 eurot.

Linn planeeris 2013. a eelarve I lugemisel oma varasid 200 000 euro eest müüa, et eelarve tasakaalu jääks, vald ei pea midagi maha müüma ega eelmisel perioodil kogunenud reservi kasutama ning valla bilanss suureneb koolimaja juurdeehituse arvel. Võetud laenu tagasimaksmine on kavandatud valla eelarvestrateegias Põlva linnas oli tulumaksu laekumine 2011. a 2 638 267 eurot, 2012. a 2 722 717 eurot, Põlva vallas vastavalt 1 559 931 eurot ja 1 659 618 eurot, mis tähendab, et võrreldes 2011. aastaga laekus 2012. aastal Põlva linnas tulumaksu 84 450 eurot rohkem, Põlva vallas 99 687 eurot rohkem. Eeltoodu kinnitab Põlva valla finantsilist tugevust. 2013 eelarve projektis sisalduvad juba Mammaste lasteaia ja kooli laienemise kulud ja nende kulude katmiseks ei ole vaja vallal ühineda.

Mõistan, et rahanumbritega on kerge manipuleerida. On äärmiselt kahetsusväärne, et Põlva linna ja valla ühinemise takistamiseks üritatakse seda teha ja levitada väärinformatsiooni.

Võrdlevate näidete toomise eesmärk käesolevas artiklis ei ole vastandada linna ja valda, vaid näidata, et vald ei ole finantsiliselt viletsam.

Pigem on poolte finantsvõimekus vägagi sarnane. Viljakam on otsida seda, mis meid liidab kui seda, mis meid lahutab. Talupoja tarkus õpetab, et ühetaolistel on mõistlik ühte heita ja seeläbi veel tugevamaks saada.

Lõpetuseks sobiksid taas luuletaja read, seekord Paul-Eerik Rummo sulest: „Me hoiame nõnda ühte nagu heitunud mesilaspere /.../ Ja muud me ei vaja tuge kui üksteise selged õlad.“