Matkarajad kutsuvad...
9. juunil seadsime sammud Äntu maastikukaitsealale. Ees ootas mõnetunnine matk Ä n t u -N õ m m e looduse õpperajal. Giididena aitasid meil teadmisi ja tähelepanekuid koguda oma seltsi liikmed Ellu Moisa ja Tiiu Maran.
Alustame oma teekonda Sinijärve telkimisplatsilt. Millest küll see pilku köitev imeline värvus? Selgub, et tegemist on Eesti kõige selgema, eriliselt sinakasrohelise veega ning lubjapõhjalise järvega. Allikate tõttu püsib vesi suvelgi jahe, põhja katab lubi, millel kasvab hulganisti rohekaid veetaimi.
Astume mööda rada, avanevad kütkestavad vaated, vahelduvad värvitoonid. Oma nime väärib igati Roheline järv, mida iseloomustavad järvelubi, rohtu kasvanud vesi ja peegelraamina rohetav ümbrus. Valgejärve kaunistavad kevaditi sinilillepuhmad. Praegu püüavad pilku näsiniin, härghein, paakspuu, pihlakas, sarapuu, türnpuu jt.
Ilm soosib meie vaatlusi, naudime järvede ja metsa ilu. Niidule jõudnud, peatume Kersti Merilaasi lapsepõlvemaal, luuletaja kunagise kodu, Moora talu hoonete juures - ajahambast hullusti räsitud, kuid siiski olemas. Istume roheluse süles. Ellu annab kena ülevaate poetessi eluteest. Kuigi Merilaas veetis siin metsade-järvede keskel lapsena ainult paar aastat, kinnistusid Äntust pärit muljed ja mälestused alatiseks meeltesse. Ellu ja Tiiu loevad autori hilisemaid poeetilisi meenutusi. Mõned read pikemast luuletusest "Lapsepõlv":
Nii mäletan sind, metsatalu, su päeva pehmet kuldset värvi, noort sinihalli männisalu ja rohetavaid Äntu järvi. Jäi meelde lille kiirgav sina ja punav lepik, pungasina ja kuusemetsa tume müür ja sammal, pehme, sametsile...
Mõnusad hetked looduse ja luulega ergastavad meiegi meeli. Kuid siis asume taas matkarajale, läbi kuuse ja lehise segametsa. Külastame ka teisi järvi: Linaleo-, Liiva-, Turba-, Kaan-, Mäeotsa- ja Umbjärve. Liivajärv on tekkinud kruusakarjääri põhjast, Turbajärv turbalõikamise tagajärjel, Mäetaguse järv toitub allikatest. Kuidagi üksikuna jääb meelde Umbjärv, väike pilliroogu peitunud õõtskallastega veesilm. Sellest on kirjutanud ka Evald Tammlaan, kelle isa kodu asus siin lähedal, teiselpool raba. Teeme veel peatusi, uurime taimi, ahmime osoonirikast metsaõhku, kuulame Ellu jutustatud legende. Räägime pisut siinsetest pinnavormidest - oosidest. Heidame mõttes pilgu kaugematesse aegadesse, värskendame teadmisi kunagise Lõuna-Virumaa suurimast linnusest - Agelindest. Pisut väsinuna, kuid naerulsui jõuame "uurimisretkelt" tagasi lähtepunkti. Mis muud kui teepada ja vorstikesed lõkkele ning kähku piknikulauda sättima. Romantiline ja hariv juunikuu päev kodupaiga looduses!
Hea lugeja, kingi Sinagi oma perele või sõpradele mõned elamuslikud tunnid Äntu järvede lummuses! Matkarajad ootavad...
... Selleks aga, et matkagrupid saaksid kogu raja takistusteta läbida, tuleks osa õpperaja lõike paremini korda teha ja hõlpsamalt läbitavaks muuta.
Naisseltsi matkajate ühisarvamus:
"Eks vaatamisel oli ka omajagu raskusi mahalangenud puudest üleronimisel ja rinnuli rohust raja leidmisel. Loodame, et needki vead saavad peagi parandatud ja matkajad võivad taas Äntu järvede lummavat ümbrust täiel rinnal nautida"
