Meelespeaõis ja kaheksakand: Jõulumeeleolu Harjumaa Muuseumis
Harjumaa Muuseum hakkas koguma teateid kodudes alles hoitud kootud ja tikitud tekkide kohta tänavu mais. Kui esialgu oli kõhklus, kas ja kui palju tekiomanikke Harjumaa kandis üldse on ning kas nad enda kallist kaasavara näitusele raatsivad anda, siis aja edenedes võeti muuseumiga ikka ja jälle ühendust.
Kokku kogunes kevadel väljakuulutatud üleskutse peale teateid seitsmeteistkümnelt inimeselt kolmekümne kuue teki kohta. Seda oli rõõmustavalt palju ja tänu nendele lahketele pärandihoidjatele sai koostöönäitus teoks.
Näituse üks koostajaid, muuseumi direktor Riine Kallas ütleb, et tekinäituse mõte sündis aasta tagasi juhuslikult. „Tavalistes vestlustes tuli jutuks, et nii ühel kui teisel on kas enda kodus või perekonna, suguvõsa käes tikitud ja kootud tekke. Tegime üleskutse ja tasapisi hakati tooma ka tekke. Üks viimastest leidudest olid Pakri seelikutele, mida on Eestis üsna vähe säilinud, tikitud tekid. Seega saab kahe teki abil, mis näitusele jõudsid, kirjeldada ka Pakri rahvarõivaid - paaril seelikulaiul on originaalkaunistused veel olemas."
Muuseum sai tekkidega kaasa nende lugusid. Mõne teki mustreid ja värve uurima hakates huvitus nende omanik ka põhjalikumalt oma sugupuust. Mõne piirkonna meistrite looming oli nende endi kodukohast kaugemale välja jõudnud ning uues kohas omaks ja uuesti teha võetud.
Nii on need vanad esemed lisaks silmailule ja soojusele hoidnud ka põlvkondadevahelist sidet ning käsitöötraditsiooni järjepidevust.
Üles seatud tekid, mida nende praeguste omanike peredes on läbi aegade alles hoitud, on pärit peamiselt Harjumaalt. Sekka mõned Lääne-, Järva- ja Pärnumaalt.
Üks osa tekkidest, mis näituse tarbeks muuseumisse jõudsid, olid kodudes igapäevases kasutuses ja kaunistasid interjööri, mõned tekid otsiti aga suvel aidast kirstu seest spetsiaalselt näituse jaoks välja. Oma otstarbelt on need olnud saani-, hobuse-, seina- ja vooditekid.
Materjalideks on enamjaolt kodukootud villane kangas ning ise kedratud ja värvitud villased lõngad. Seda nii kudumisel kui ka tikkimisel. Tikitud on ka poelõngadega. Kasutatud lõngade lähemal uurimisel selgus, et esmapilgul tagasihoidlikud värvid on algselt olnud intensiivsed ja kõrvuti üksteise võidu säranud.
Tekke toodi näituse koostamise aja lõpuni ja neid võib lisanduda veelgi. Ühe viimastest saadi tänu mardilaadale. Riine Kallas: „Tekk toodi laada korraldajatele palvega lasta see spetsialistidel parandada. Kuna aga Silja Nõu ja Lembe Maria Sihvre olid meie näituse töörühmas nõuandjatena, siis nemad organiseerisid omaniku nõusolekul selle sujuvalt näitusele. Näituse avamise päeval tuli ühe teki kohta veel teade ja selle võtame jaanuaris, kui aeg on pisut rahulikum. Teateid ilmselt tuleb näituse ajal veel."
Kõikidest tekkidest on tehtud pildid, nendega seostuvad lood on üles tähendatud. Riine Kallase sõnul hakatakse jaanuaris koostama näitusest kataloogi, kuna kogu info näitusele ei mahtunud. „Kõik vana ning väärtuslik ei pea olema ilmtingimata muuseumis. Õige koht on ikka nende inimeste juures, kellel on esemetega isiklik ja emotsionaalne side ning järjepidevus olemas. Aga info selle vana ja väärtusliku ning veel allesoleva kohta võiks olla muuseumis, sellest ka kataloogi vajadus. Teemapäev ettekannetega on kavas korraldada 15. veebruaril."
Harjumaa Muuseum on abi eest näituse korraldamisel tänulik rahvarõivaekspertidele Silja Nõule ja Lembe Maria Sihvrele Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust, kes asjatundjatena materjale, tehnikaid ja mustreid uurisid ning tekke kirjeldasid.
Samuti konservaator Marike Lahtile Eesti Vabaõhumuuseumist, kes paar väga viletsas seisus tekki uuele olemisele aitas ja hooldamisnõuandeid andis. Eeskätt kuulub muuseumi tänu aga nendele, kes oma kodus säilitatud pärandit teistega jagasid ja tänu kellele näitus teoks sai: Külli Erik, Urve Gromov, Eve Jakobson, Mare Kolk, Kersti Lepik, Anne Liivak, Eda Liiväär, Tiiu Mäe, Mairi ja Madis Notton, Anne Oit, Anneli Pärlin, Julika Roos, Tiiu Räim, Eve Selisaar, Vilve Tomingas, Linda Viia ja Ene Vilgota.
Näituse koostasid Riine Kallas, Marike Laht, Silja Nõu ja Lembe Maria Sihvre ning toetas Eesti Kultuurkapital.
Kuna näitus on jõuluselt meeleolukas, siis sobib seda külastada nii eeloleval või järgmisel nädalavahetusel. Muuseum on avatud kell 11-16. Pühade ajal on muuseum suletud ja esmaspäeviti- teisipäeviti pole külastuspäevad.
