Näiteks kui vallal on võetud laen, mille tagasimakse lõpeb 2037, siis peab ka arengukava kehtima 2037. aastani. Realistidena tunnistagem ausalt - mitte keegi meist ei suuda arengut ette prognoosida veerand sajandiks. Eriti praegu, mil me ei tea, mida toob Euroopale, aga ka Eestile, homne päev.

Eurod mujalt

Samas peab seaduse järgi omavalitsus arengukava igal aastal täpsustama. Arengukaval on ka strateegiline lisa, tegevuskava, kus täpsustatakse, millal mingit tegevust vallas alustatakse ja millal planeeritakse lõpetada.

See dokument vaadatakse igal aastal põhjalikult üle ja tehakse vajalikud muudatused, sest nelja aasta peale suudame omavalitsuse arengut enam vähem ette prognoosida. Tuleb siiski ette, et mõne tegevuskavas ettenähtud tegevusega ei ole võimalik alustada või osutuvad nad pidevalt muutuvates oludes ebaotstarbekaks. Põhjus pole siin sugugi vallavalitsuse võimekuses või volikogu ettenägelikkuses.

Paljusid suuri projekte ei rahasta vald, vaid eurod tulevad meile hoopis mujalt - Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, PRIA-st, Keskkonnainvesteeringute Keskusest, MTÜde kaudu ja mujalt.

Vald katab sellistest suurtest finantseeringutest ainult osa, tavaliselt 10-20 protsenti. Et aga mõnest fondist toetust saada (olgu tegu siis kergliiklustee ehitamise või mõne külakoja rajamisega), peab rajatis olema planeeritud strateegilisse arengukavasse või olema arengukava sõnalises osas.

See on muidugi volikogu opositsioonile hea kont närimiseks. Kui raha ei saada, on ju hea ette heita - volikogu majanduskomisjonil oli tegevus arengukavasse sisse kirjutatud, aga tegusid ei järgnenud. Tavaliselt küll raha saadakse ja tegevus järgneb, aga siiski...

Arengukava kinnitab ikka volikogu. Majanduskomisjon juhtiva komisjonina valmistab otsused ette.

Üksmeel olemas

Selle pärast oli volikogu majanduskomisjoni istung, kus arutati arengukava muutmist, kõigile avatud. Kõik volikogu liikmed on oodatud oma valla arengut edendama. Olgu veel öeldud, et kui kolm aastat tagasi praegune volikogu tööd alustas, saime päranduseks väga laialivalguva tegevuskava - seal oli kirjas nii kaevude puhastamine kui lehtede riisumine.

Oleme nüüd oma tegevuskava üritanud konkreetseks viia - mida ehitame, mida rajame. Ja tavaliselt tegevuskava arutelul jõuame me üksmeelele - enamikes küsimustes näevad Harku valla arengut ühte moodi nii opositsioon kui koalitsioon. Mis olid siis tähtsamad punktid, mida viimasel arengukava arutelul muutsime, valla arenguga kooskõlla viisime?

2005. aastal planeeriti ehitada algkool Rannamõisa. Paraku näitab rahvastiku statistika, et kõige kiiremini arenevad piirkonnad on meil Muraste ja Vääna-Jõesuu. Nii loobusimegi Rannamõisa kooli rajamise ideest, seda enam, et Vääna-Jõesuu kooli projekteerimine on lõppenud, Murastes on aga detailplaneering menetluses.

Vääna-Jõesuu kooli ehitusega loodame alustada veel sellel aastal ja sealsetele lastele on esimeks koolipäevaks tõenäoliselt 1. september 2013.

Peale seda liigume edasi Muraste kooli plaanidega. Mõlemad koolid on esialgu ette nähtud kuueklassilisenam, kummaski paarsada õpilast.

Endises arengukavas oli planeeritud spordikeskuse juurde ka jäähall. Sellest projektist pole volikogu loobunud, aga ei taha ka valla maksumaksja raha nimetatud rajatisele kulutada. Et aga ala, kuhu tahame jäähalli rajada, on reformimata riigimaa, siis tahame jäähalli rajamisplaaniga maa reformituks ehk munitsipaalomandisse saada. Kas leidub tulevikus ka investor, kes jäähalli ehitab, näitab aeg.

Muidugi võib öelda, et milleks veel iluuisutamisareen, lähim asub ju kohe Tallinna piiril, Õismäel. Samas aga võib vaielda - meie sõprusvalda Eurat külastades veendusime, kui hästi on Soomes välja arendatud jäähallide võrk.

Pealegi - basseini juurde jäähalli rajamine säästab energiat. Energia, mis kulub vee soojendamiseks, saab samas muundada ka vee jahutamiseks.

Uus arengukava kinnitati volikogus ilma vastuhäälteta. Uut kava vt kodulehelt.