Meenutades ja ettepoole vaadates
Vastu tuli võtta amet, mis tol korral oli määratud nn kohustusliku suunamise korras. Nii sai minust Sonda Kooli pioneerijuht, mis tänapäeval lahtiseletatult tähendas huvitegevuse juhtimist. Samas pidin leppima ja toime tulema ka VII ja VIII klassile füüsika ja keemia õpetamisega. Nii sai minust Virumaa inimene, kuigi juured on mul Võrumaal.
Nüüd, kus tollest ajast on möödunud juba lausa aastakümneid, on hea jälle siin läheduses töötada. Esimene kokkupuude Põlulaga oligi kohe õpetajatöö esimesel sügisel, kui Sonda kooli lõpuklassi poised-tüdrukud kutsusid mind jalgrattamatkale. Matk tõi meid Põlulasse. Sellest ajast oleni tuttav siinse paigaga ja kooliga. Hiljem töötasin algklasside õpetajana, töö kõrvalt lõpetasin Tallinna Pedagoogilise Instituudi ja hiljem Tartu Ülikooli koolijuhtide kvalif-ikatsiooni erialal.
Õpetaja tööle järgnes üheksa aastat direktoritööd Sondas. Mäletan, et väga palju tuli tol ajal ehitada. Koolimaja sai uue katuse, garderoobid, WC-d, arvutiklassi, talveaia koos sisustusega, juurviljakeldri. Kooliaeda rajasime veetrassi ja katlamajja saunaruumid. Alustasime muuseumi sisustamist. Remonditud ja kaasaegselt sisutatud sai söögisaal. Selle kooli-ga on seotud väga soojad mälestused, sest see oli esimene töökoht, selles sai minust koolijuht. Koolijuhi ameti võtsin vastu Eesti Vabariigile olulisel hetkel, Riigi taasiseseisvumise ajal 1991.a. augustis. Olulisem kui ehitustöö, oli tol ajal koolielu sisuline ümberkorraldamine.
Üks Eesti Vabariigile tähtis koolielu puudutav seadus muutis koolijuhtide töö tähtajaliseks, mille piirang oli viis aastat. Nii järgnesidki minu koolijuhi tööaastad Illukal ja seejärel Lohusuus.
Ka Illukal tuli olla ehituse keskel. Valmis uus õppehoone. Ehituskäiku jälgis seal küll vallavanem, kuid ruumide sisustamine oli direktori töö. Huvitavam oli kodundusklassi sisustamine mööbli, tehnika ning nõudega ja koolimuuseumi tööga alustamine. Mõlemad muutusid lemmikkohtadeks ka mõisakooli külastavatele turistidele. Eriti põnevaks muutus koolielu kui lülitusime konkurssi "Kaunis Eesti Kool". Rõõmuga meenutan lõpuklassi noormeest, kes "päästis" projekti. Kui täiskasvanud koostööpartnerid ei suutnud kuskilt haljastuseks mulda hankida, võttis see poiss oma talust traktori, lükkas oma põllult mulla kokku ning vedas kopaga vajalikku paika. Kõik plaanitud ettevõtmised said õigeaegselt valmis ning kool pälvis konkursi tiitli "Kaunis Eesti Kool 2006", mida käis üle andmas president hr Arnold Rüütel.
Kuna mulle on hingelähedane maakooli elu ja loodus- ning kodulähedane õuesõpe, oli loogiline samm töölepingu tähtajalise lõppemise järgselt minna Lohusuu Kooli, kus minu teada oli juba kaks aastat korraldatud õuesõppe õpetajate koolitust. Ko-hapeal selgus küll, et koolitust organiseeris hoopis üle Eesti tuntud looduseinimene Mikk Sarv ja Lohusuu Kool vaid võimaldas osalejatel keldrikorrusel põrandal ööbida. Olla õuesõppekoolituseks vaid ööbimist pakkuv kool ja mitte tegeleda õpilaste õuesõppega, polnud võimalik. Nii sai Lohusuu Kooli suunaks õuesõpe. Kuna kohe minu esimesel tööaastal oli mul võimalus osaleda Stora Enso metsaklasside rajamise projektikonkursil ja võitjana sain suure rahasumma õueklasside rajamiseks, siis läkski kohe korrastamiseks ja ehitamiseks. Seniste prügihunnikute ning võsa asemele rajasime rosaariu-mi, kiviktaimla, tiigi koos purskkaevuga, matemaatika, muusika ja loodusainete õueklassid. Laste lem-mikpaigaks vahetundides ja pärast tunde kujunes iseehitatud nn Tarzanirada. Õuesõppe õpetajate koolitused jätkusid ning nende vastuvõtuks sai rajatud suvine õpikodu, mis ühtlasi tähendas mugavat majutust suveperioodil kõikidele soovijatele. Kogu eelpool nimetatud töö tõi "Kauni Eesti Kooli 2007" tiitli ka Lohusuule. Kooli külastas president hr Toomas Hendrik Ilves.
Ettevõtliku Kooli konkurssidel osalesime kahel aastal ja mõlemal tulid meie õpilased võitjate hulka. Projektiga "Kooliõu atraktiivseks" lausa üldvõitjaks kõikide kooliastmete hulgas. Nominentide hulka pääsesid ka õpilasprojektid "Puhkenurk maailmametsa" ja "Koostame ise koduloolise töövihiku". Meeldiv vaheldus õpilaste koolitööle oli koostöö Põllumajandusministeeriumiga teemal "Maal on mõnus". Kahel aastal käisime nö tegijatena ministri vastuvõtul.
Lohusuu Kooli eripäraks oli vene osakonna olemasolu. Seetõttu tegime aastaid koostööd Integratsiooni SA-ga, kust saime projektitööks raha. Toimusid eesti ja vene osakonna ühistunnid, ekskursioonid, matkad, teatri - ja muuseumikülastused. Neid kulukaid i ettevõtmisi rahastas MEIS.
Väga oluliseks pean koolides sisemist arengut ning kaasaminekut uuendustega. Seetõttu olen osalenud kõigi kolme kooliga koolielu kvaliteedialases arendustöös. Kõiki projekte on rahastanud rahvusva-helised toetajad ning Haridus- ja Teadusministeerium. Viimase olulise koolituse saime Lohusuu kolleegidega projektis "Koolikatsuja 2006+" , milles osaledes aitasime kaasa koolide sisehindamise süsteemi välja töötamisel. Kool sai tänuks seinapeegli pühendusega HTM-lt " Eesti koolide sisehindamise lipulaev".
Üsna loogiline jätk minu tööle oli asuda tööle väikesesse töökasse loodus- ja õpilassõbralikku kooli - Põlula Kooli. Meeldivaks üllatuseks on siinse kooli juures tegutsev hariduse ja kultuuriselts, mis aitab kooli kujundus- ja arendustegevuses. Koolipere olgu aga aktiivne mõtteid pakkuma ja praktilise tööga kaasa lööma. Väga toredat vaheldust koolielule pakub sisukas muuseumitöö ja eriti uudne on õuemuuseum, mida mina seni nimetasin teemaklassideks. See hr Ilmar Järgi eestvedamisel rajatud õuemuuseum on tegelikult parim näide õuesõppe klassidest ning väärib järeletegemist igas maakoolis. Loomulikult tuleb neid õueklasse kasutada aktiivselt ajaloo- ja loodusõppetundides. Olen neid ajaloolisi teemaklasse külastanud oma eelmiste kolleegidega korduvalt .
Side eelmise ja praeguse kooli vahel väljendub ka lasteaiaosakonna kuulumises kooli juurde. Mõlemas koolis liideti lasteaed kooli juurde 2006. aastal. Vahe vaid selles, et Lohusuus alustasin nö nullist, kuna lasteaed tuli luua, st nii ruumid ehitada ja vastavate instantsidega kooskõlastada, kui ka kogu lasteaia dokumentatsioon välja töötada, kaader otsida ja välja koolitada ning koolitusluba taotleda. Töö oli väga tihe, kuid praktiliselt ühe suvega sai kõik tehtud - 1, septembril 2006 avasime lasteaia. Siinses lasteaias on kogemustega kaader ja pikkade aastate jooksul väljakujunenud traditsioonidega töö.
Mul on hea meel, et sain võimaluse jätkata ja usun, et ka lõpetada, oma koolijuhielu kunagi tööelu alustatud kooli naabruses ja samas nii teotahtelises ning rõõmsas ja sõbralikus kollektiivis. Usun, et senitehtu looduse- ja ko-dulooalane tegevus motiveerib kogu kooliperet edasisteks jõupingutusteks samas valdkonnas , aga ka uuteks ettevõtmisteks. Loodan leida siit häid tuttavaid, kunagisi õpilasi, nüüd juba lapsevanema rollis. Üsna mitmega neist ongi sõbralik kohtumine toimunud. Senistest vestlustest tunnen, et rõõm on olnud kahepoolne.
Loodan kohaliku omavalitsuse ja kõikide lastevanemate toetust nii nende oma lastele kui ka koolielule tervikuna.
