Meenutades Sulev Nõmmikut (9. juuni 2012 Reigi pastoraadis)
Nõmmikult küsiti: "Kas teile meeldib, kui kogu rahvas tunneb teid?"
Ja inimesi, kes teda ei ole unustanud, on tõesti palju. Reigi pastoraadi saal oli sel suvesombusel pärastlõunal rahvast täis. Meenutamas ühiselt meest, keda mäletatakse eelkõige kui naljameest, kuid kes oli lisaks tantsija, näitleja, lavastaja, režissöör, sama hästi võinuks olla ka kirjanik, kuid eelkõige oli ta üks suure ja hea südamega inimene meie hulgast.
Sulev Nõmmik sündis 11. jaanuar 1931 Tallinnas, suri 28. juuli 1992 Kuressaares. See kuidas ta ikka täpselt juurtelt hiidlane on, oli ürituse ajaks huviliste jaoks sugupuuna kõigile tutvumiseks üles joonistatud.
Oma kogemusi, meenutusi jagasid kokkutulnutega Arne Mikk ja Ines Aru. Ilus ja valus oli natuke, neid kuulates.
«Noh, head aega siis!» tavatses Ärni-Nõmmik oma sõnavõtu lõpetada. Tegelikult pole Uduvere Ärni Sulev Nõmmiku loodud - algselt kirjutas Eesti Raadio põllumeestesaadetele tekste Tartumaa ajakirjanik Harry Abel. Peagi aga kujunes Ärnist Sulev Nõmmiku teine mina. «Kust king pigistas, sellest ta Ärnina rääkis,» meenutab abikaasa Aili. Nõmmik on maininud, et Ärnil lubati öelda palju sedagi, mida Sulev Nõmmik ei saanud endale lubada. Nõmmiku sõnul rääkis Kärna-Ärni saksa-setu-hiiu segakeelt.
Kokkusaanud said videoarhiivmaterjalide vahendusel taas vaadata-kuulata Nõmmikut Kärna-Ärnina, näha teda tantsimas koos Ervin Abeli ja Vello Viisimaaga rahvaste tantse, kuulata Eesti raadio arhiivimaterjalide vahendusel Sulevi enda humoorikaid mälestusi oma õpingutest, tööst teatris, balletist, estraadil esinemisest.
Erikülalisena astus üles Jaanus Kõrv, kes alguses rääkis ära loo, miks ja kuidas ta Sulev Nõmmikule mälestuseks lõi Küla- Karla tegelaskuju. Ning et asi ikka oleks nii kuis peab, siis Küla-Karlagi jagas publikuga oma muljeid elust enesest.
Ühiselt sai lahti seletatud ka S. Nõmmiku lemmik võõrsõna: apoteoose. Vaadake Teiegi järgi, mis see ikka täpselt tähendab.
Kokkusaamise nö ametliku osa pastoraadis lõpetas Sulev Nõmmiku väga musikaalsete sugulaste kontsert. See oli väga-väga kaunis!
Meenutusürituse lõpuks olid Sulev Nõmmiku sugulased ette valmistanud maitsvate suupistetega kohvilaua. Saalis oli võimalik vaadata suurelt ekraanilt Sulevi lühinalju ning filmi "Mehed ei nuta". Üleval oli Eesti Kultuurkapitali rahalise toetuse abil valminud fotonäitus Sulev Nõmmikust. Fotonäitust saab kuni augusti lõpuni vaadata ka Kõrgessaare vallamaja fuajees.
Aitäh Teile kallid Maimu, Taimi, Sirje, Mart ja kõikidele abilistele ning Sulev Nõmmiku sugulastele, kes te aitasite üritust ette valmistada ja läbi viia!
Loodan, et meil on taas põhjust üheskoos midagi toredat ette võtta väärtustamaks Sulev Nõmmiku mälestust.
Artikli terviktekst valla kodulehel: www.korgessaare.ee
