Meenutame raudteed ja teeme läbi meistrikoolituse
Rapla-Virtsu raudteed tänaseks enam säilinud pole - sellest on saanud ajalugu. Samas on sellest ajalooetapist säilinud palju kõnekaid elemente ja detaile - säilinud on mitmeid jaamahooneid, sildasid, raudteetamm ning isegi mõne hüdrandi leiab veel. Rapla-Virtsu raudteeliini jaamaansamblid on Eesti raudteearhitektuuri kontekstis võrdlemisi erilised ning silmatorkavad - tegemist on omanäoliste silikaattellistest fassaadidega kiviehitistega, mille lahutamatuks elemendiks on kaheksanurksed veetornid ning puidust püstlaudisvoodriga tööliselamud, kuurid jt abihooned. Täna on säilinud veel palju algupäraseid detaile, mis on nende omanäoliste hoonete iseloomu lahutamatuks osaks - oska vaid ära tunda ja hoida.
Üksikud hooned Rapla-Virtsu trassil on võetud muinsuskaitse alla ehitismälestisena - need on Märjamaa raudteejaama hoone ja veetorn ning Koikse raudteejaama hoone. Samas väärtuslikku on raudteepärandi hulgas palju rohkem - täna veel terviklikult säilinud algupärased jaamaansamblid moodustavad hubase ning miljööväärtusliku keskkonna.
Teabepäeval vaatame tagasi ajalukku, kuid samas õpime tundma ka seda, mis tänaseni säilinud on. Raudtee ajaloost ja sulgemise järgsest käekäigust räägivad raudtee ajaloo huviline Kees Vanamölder ning Virtsu harrastusmuuseumi juhataja Jüri Mõniste. Ühe jaamahoone taastamise kogemusest tuleb rääkima Karuse jaama omanik Meelike Naris. Raudteearhitektuuri teemalise ettekande teeb Muinsuskaitseameti Rapla maakonna vaneminspektor Karen Klandorf.
Märjamaa raudteejaama hoones on teabepäeva ajaks üles seatud teemakohane näitus ning ekspositsioon ja võimalik on tutvuda jaamahoonega.
Teoreetilisele teabepäevale järgneb akende ja uste restaureerimise praktiline meistrikoolitus, mida juhendab restauraator Kalle Kase. Töötuppa saavad osalejad kaasa võtta oma akna või ukse ning meistri juhendamisel restaureerimistöid teostada.
Võimalusel palume kaasa võetavast uksest või aknast eelnevalt meistrile foto saata (kalle@antiigiveeb. ee). Soovitatav on kaasa võtta ka oma tööriistakast (sh nuga, kaabitsad, kuumaõhupuhur). Selga palume kindlasti panna tööriided ning kätte kindad.
Palume meistrikoolitusel osalejatel eelnevalt oma tulekust märku anda, et oskaksime osalejate arvu ette näha. Palume meistrikoolitusele registreerumiseks saata kiri või helistada: Karen Klandorf (5079 242, karen. klandorf@muinas.ee) või Tõnu Mesila (5305 7735, tonu. mesila@marjamaa.ee ). Kohtumiseni Märjamaal!