Meenutusi-mõtisklusi Saulepist: Tuleks jäädvustada vanemate inimeste mõtted
Jaan lõpetas Saulepi MTK 1945. a kevadel. 1949. a sügisel oli ta juba Saulepi koolis õpetaja. Samal ajal korraldas ka kohalikku spordi tööd. 1951. a 05. augustil toimusid Lihulas rajooni kergejõustiku võistlused. Jaan saavutas seal kaks esikohta. Kaugushüppes 5,61 m ja 400 m jooksus 60 sek.
Mina lõpetasin Varbla kooli ja olen seotud Saulepi kandiga 1950. a talvest, kui olin Murrangu kolhoosi arveametnik. Esimest korda osalesin Saulepi koolimaja laval 1950. a talvel. Mis oli näidendi nimi ja keda ma seal mängisin, seda enam ei mäleta.
Mina kutsusin sinna omapoolse näituse juurde veel Eda ja Sandor Sterni, kes on juba üle 40 aasta suvitanud Haapsi külas Toritammel. Nende aastate jooksul on nad pidanud nn logiraamatut, kuhu on kirja pandud enamus nende külastajaid koos vastava fotoga. On kogutud hulgaliselt pildimaterjali kohalikust loodusest. Arvatavasti sellist faktilist materjali ei ole kogutud ühestki teisest hääbunud külast. Kui keegi hakkab kunagi kokku panema Varbla valla ajaloolist raamatut, siis kindlasti leiab ta sealt palju materjali. Sandor Stern on kujundanud ka mitu loodusteemalist postmarki. Kõik soovijad said neilt täiendavaid seletusi. Küsijaid oleks võinud rohkem olla. Oleks tore, kui ka täna alustataks sellise logiraamatu pidamisega.
Olin seal oma näituse juures ligemale 9 tundi. Kui ei olnud vaja rääkida, siis mu mõtted uitasid ringi siin Saulepi kandi maadel. 23.12.1950.a siin koolimaja saalis toimus äge koosolek, kus partei käsul liideti Murrangu ja Saare kolhoos. See oli minu elus esimene liitmine, milles osalesin käsu korras. Olen osalenud veel paljudel hilisematel liitmistel, kus lootsin, et paraneb majanduslik efektiivsus. Kahjuks mitmel juhul seda majanduslikku efektiivsust märgata ei olnud. Ka nüüd ootan veel seda, et toimuks ära see kaua-räägitud haldusreform ja igast maakonnast saaks üks vald.
Siit Saulepi kandi jutte ja meenutusi varasemast ajast on päris palju kuuldud. Jõudumööda olen neid ka püüdnud kirja panna. Näituse külastajatele näitasin oma kirjapanekuid ja ajakirjanduses avaldatud lugusid. Oma senise tegevusega püüan populariseerida seda, et meil oleks rohkem neid inimesi, kes hakkaks oma eluteed kirja panema. Ja et meie nii kergekäeliselt ei viskaks ära kõige lihtsamaid tänaseid dokumente ja kirju. Tuleks kohe jäädvustada vanemate inimeste mõtted lindil või videos.
Ka siin Saulepi kandis on tegutsenud palju agaraid inimesi, kes on oma tööga talletanud asjalikud märgid. 1946.a. tuli Saulepisse õpetajaks Ernst Pertel, kes oli suur sporditöö eestvedaja. Ta õpetas ja süstis paljudele seda sportlikku ettevõt-likust. 1951.a. kevadel lõpetas ta Tartu Ülikoolis kehalise kasvatuse eriala. Tuli korraks suve hakul siia tagasi ja kutsus kokku oma kunagised õpilased. Hakkas kohe tegema nendega trenni. Kaasalööjaid oli päris parasjagu.
Panime kokku Saulepi kandi võiskonna Murrangu kolhoosi nimel ja 05.08.1951.a sõitsime Lihulasse rajooni esivõistlusele. Meil siis kohalikku veoautot ei olnud. Tellisime Laine kolhoosist veoauto, mida juhtis Oskar Kruusmann. Murrangu kol-hoos maksis sõidu kinni. Murrangu kol-hoos saavutas Lihula võistlustel esikoha. Lisaks Jaan Männistele saavutas seal võistlustel veel viis esikohta Salme Selberg-Ruusmäe. 100 m, 200 m, 400 m jooksus, ning kõrgus- ja kaugushüppes. Hilda Tammann-Raavel kaks esikohta ja kaks teist kohta. Ning veel mitu teist noort jõudis esimeste hulka.
26.08.1951.a korraldasime siin Saulepi spordiplatsil (koolimajast Palatu poole) suure spordivõistluse. Kutsusime kohale Kastnast Arengu kolhoosi võistkonna, kes oli tulnud Pärnu rajooni võistlustel esi-kohale. Kohtusid kahe rajooni paremad kolhooside võistkonnad. Ka selle võistluse võitis Murrangu kolhoosi võistkond. Pärast toimus ka korralik pidu koolimajas. Sellest päevast meenus nüüd veel palju asju. Kastnast tuldi jalgratastega ja osa isegi jalgsi. Vana-Varblast tulid võistlusi vaatama kaks minu hiljutist koolivenda - Elmar Kesküla ja Illar Susi. Ka nemad tulid jala, vaatamata sellele, et tulla oli vähemalt 7 km. Täna pole vist enam ühtegi noort, kes vaevuks nii pikka maad omal soovil käima.
Mina soovitasin oma näituse külastaid end ka registreerima. Kirja pani end 69 ini-mest, kuid läbi astujaid oli palju rohkem.
Üks väike puudujääk jääb kripeldama minu hingele. Miks ma ei kutsunud õigeaegselt kohale üht kutselist fotograafi ja filmimeest! Siis oleks jäänud tulevastele põlvedele ka omajagu faktilist materjali. Arvatavasti sellist rahvahulka enam kunagi ühel päeval Saulepisse kokku ei tule.
Siimul 13.08.2013.
Manivald Müüripeal
