Meepäevad on mee tutvustamiseks

Kuusalu mesinik Lembit Kaasik on Viimsi vallas tuntud mees nendele, kes käivad laupäeviti taluturul. Et lähenemas on kutseliste mesinike suurüritus - Eesti Mee Päevad - ja et Viimsi Teatajal on kombeks rahvale neid päevi tutvustada, siis rääkisime seekord Eesti Meetootjate Ühenduse liikme Lembit Kaasikuga.

Milline oli Teie kui mesiniku hinnangul tänavune suvi?

Peab ütlema, et klimaatiliselt on Eesti suurriik. Kes sai vihma ja sooja, see sai ka mett. Kus oli põud, nagu Lõuna- ja Kagu- Eestis, Tartumaal ja Saaremaal, seal on meesaak tagasihoidlik. Kohati oli kuiv ka Harjumaal, aga Kuusalus tuli vihma, samas Kolga kant jäi kuivale. Meil on ainult 10 kilomeetrit vahet ja selline erinevus!

Mesilasele sobib, kui nädal sajab ja siis on 10-14 päeva kuiva. See on kõige sobivam, sest nädala sadu jõuab mulla läbi niisutada. Kui vihma pole, siis nektarit ei tule.

Põhja-Eestis on rähksed mullad ja rohkem põuane, Kesk-Eestis on savikamad mullad, lõimis raskem ja see hoiab niiskust. Rannikualal, Peipsi ääres ja saartel, kus muld ei hoia hästi niiskust, pole ka taimes niiskust. Aga kui taimes pole niiskust, pole temas ka nektarit ja mesilane ei saa sealt midagi kätte.

Kus Teie mesitarud asuvad?

Oleme Kuusalus. Talu on männimetsa sees, pered on laiali Kuusalu vallas.

Mõnikord arvatakse, et on tore, et meil on palju ülesharimata maid - see peaks mesinikele rõõmu tegema. Kas teeb?

Jah, kui seal kasvavad õitsvad liigid. Kui aga kõrreline orashein, siis ei saa mesilane sealt midagi. Algul annavad umbrohtunud põllud mesilastele saaki, aga kui kõrrelised võtavad ohakate üle võimust, siis pole neil sealt midagi saada. Kõige paremad on liigirikkad puisniidud: paakspuu, pihlakas, pärn, vaher, põdrakanep, vaarikas - need annavad mett.

Kus oma mett turustate?

Viimsi taluturul on mul tekkinud juba oma püsikliendid, kellele maitseb rannikuala puisniitude mesi - sealne liigirikkus tagab meele hea maitse. Monomesi pole nii hea. Müüme ka Lasnamäe ja Maardu turul.

Mida Viimsi taluturust arvate?

See on väga sümpaatne turg. Viimsi naised on aktiivsed organiseerima igasuguseid vallaüritusi. Rahvast liigub, osta saab kohalikku talukaupa, mis on väga väärtuslik. Seal hoitakse kaubal ja müüjatel silma peal, sinna näiteks importmeega kauplema ei saa tulla.

Kuidas importmett ära tunda?

Spetsialist tunneb ära. Meie inimesed on ka saanud targaks, tunnevad ära. Kui ostavad, siis pärast pettuvad ja tulevad kurtma. Sel ei ole maitset. Tartu Ülikooli spetsialistid tegid analüüsi: 40% oli importmees sellist ollust, mida ei suudetud kindlaks teha. See oli Hiina mesi, mis tuleb meile Ungari kaudu.

Meepäevad on tulekul. Olete ka seal müümas?

Jah, 3.-4. septembril on Lillepaviljonis müügil ainult Eestimaa mesi. Müüvad ainult meie meetootjate ühenduse liikmed, kelle puhul on garantii, et nad ei tegele importmeega. Importmee müüjad meie ühenduse liikmeks ei saa. Eesti mesinikud tunnevad üksteist, meil on nagu naabrivalve. Inimesed on ka juba piisavalt targad, tunnevad mee ja mee vahe ära. Meepäevad selleks ongi, et tutvustada mett ja meesegusid ning et inimesed saaksid mesinikega tuttavaks.

Kas teete ka ise meesegusid?

Ei tee. Oleme Tallinnale nii lähedal, meil ei jätku selleks mett. Segud võtavad aega ja energiat, meie püüame rohkem toota.

Kas meesegul on oma väärtus või on see rohkem mood?

Suir näiteks on organismile asendamatu taimne valk. Mesilased valmistavad suira piimhappelisel käärimisel. See tõstab mee väärtust ja teeb mee maitsvaks.

Ise olete suur meetarvitaja?

Ligi 30 aastat ei ole ma suhkrut tarvitanud. Ükskord proovisin mõõta: 700-grammise purgi sõin viie päevaga tühjaks. Kui vurritamine käib, siis läheb veel rohkem. Olen kerge inimene, kaalun 75 kilo, 100-kilosed inimesed võivad veel rohkem mett süüa. Soovitatakse vastavalt kehakaalule: 100-kilosele inimesele 100 grammi mett päevas. Aga kõik ei armasta mett ja tänapäeval on osa inimesi õietolmu suhtes allergilised. Allergik peab testi tegema, et teada, kas on allergia kevadise õietolmu suhtes. Siis võib sügisemett süüa või vastupidi.

Teie peres tehakse ka hoidiseid meega?

Marjad paneme vedela meega sügavkülma. Sinna läheb mett vähe, aga see annab marjadele parema maitse. Kui välja võtame, siis lisame mett juurde. Abikaasa Aivi teeb ka pohlahoidiseid nii, et laseb marjad peeneks, paneb mett hulka ja siis läheb see purkides keldrisse.
___________________________________

EESTI MEE PÄEVAD LILLEPAVILJONIS

Eesti Meetootjate Ühendus korraldab Tallinnas Lillepaviljonis 3.-4. septembrini kogupere ürituse Eesti Mee Päevad.
Asjatundjad peavad loenguid mee ja taimeteede tervendavatest omadustest, uutest taruvaigutoodetest ning mee käitlemise ja märgistamise nõuetest.

Mesindustalunikud pakuvad külastajatele maitsta mett, et saaks kohapeal valida talvevaruks just omale meelepärase mee. MÜÜGIL ON EESTI MESI, SUURES VALIKUS ja TURUHINNAGA. Müüakse mitmesuguseid mesindussaadusi, nagu taruvaik, õietolm jt, tervendavaid ja kosutavaid meesegusid, ravimtaimi ning teisi loodustooteid, samuti mesindussaadustest ja loodustoodetest valmistatud preparaate ning kosmeetikat. Osta saab ka käsitöid ja loodusakvarelle. Müüakse vastavat kirjandust.

Lapsed saavad jälgida mesilasi vaatlustarus ja õppida vahaküünalde valmistamist.

Piletid täiskasvanuile 1.60 €, pensionäridele ja õpilastele 1 €, perepilet 3.20 €.