Meesaak on küll rahuldav, kuid mesinikel on põhjust muretseda
Väga paljudes peredes vahetasid mesilased oma noored emad välja ja just hilissuvel - ju vist viimased ei tulnud oma tööga toime. See aga nõrgendab talvitumiseks valmistuvat peret. Raske on arvata, mis võis emale nii halvasti mõjuda, kuid on teada, et metsade vahel olevate mesilastega nii ei juhtu (mesinik T. Muug). On teada, et mürgid mõjuvad just emamesilasele kõige tugevamini, kuna tema tööiga on kümme korda pikem, kui töömesilasel. Seega saab emamesilane aja jooksul kuni kümme korda suurema koguse mürke, kui töömesilane.
Teine muret tekitav nähtus oli see, et lennumesilased kadusid tarust ja ema jäi haudmega üksi. Arvatakse, et lennumesilased kaotasid orientatsiooni ja sellised pered muidugi hukkusid. 8. septembril olin Suurekivi juures mesilas, kui järsku tundsin vänget mürgihaisu. Mürgiprits töötas keskpäeval põllul ja oli minust ca 200 m kaugusel, kusjuures tuul oli tema poolt minu poole. Korje on küll läbi ja mee sisse taimekaitsevahend ei jõua, kuid mesilased puutuvad hõljuva mürgipilvega ikka kokku. Umbrohutõrjevahend, mis hävitab kõik rohelise (öelgu selle tootjad mis tahes), ei saa olla mesilastele ohutu. Mesinike hulgas liigub info, et just Roundup (glüfosaat) võtab korjemesilaselt orienteerumisvõime ja nood ei oska enam koju pöörduda. Umbrohutõrjeks kasutatakse rohkesti just seda vahendit.
Soomlastel, kellel on paljudes asjades meist suuremad kogemused, on nii, et kuni õhtul kella 21-ni ei tehta mesilate läheduses ühtki taimekaitsetööd. Ameeriklaste andmetel toovad mesilased tolmutajatena 20 korda rohkem kasu, kui otseselt mesindussaaduste näol. Seega on taimekasvatajatel mesilastest tunduvalt rohkem kasu, kui mesinikel enestel. Sellest lähtuvalt on mul meie valla mesinike nimel palve nii aiapidajatele kui põllumeestele:
• ärge pritsige õitsevaid taimi,
• taimekaitsevahendeid kasutage hilja õhtul,
• mürgitada ei tohiks tuulega. Kui tõesti muud võimalust ei ole, tuleb jälgida tuule suunda - et tuul ei puhuks mesitarude poole.
