Meie Inimesed
Riiklik õppekava kehtib ühtviisi kõikidele koolidele ning ausalt öeldes ei kahtle ma hetkekski selle elluviimises. Küll aga olen sügavalt veendunud, et 27. novembril Kunda Ühisgümnaasiumi seinte vahel meenutatakse oma kodukoolist hoopis teisi seiku.
Õpilasi on ikka paelunud noored õpetajad, kes toovad kooli hulle ideid ning uusi meetodeid. Omal ajal lõi laineid ajalooõpetaja Uno Trumm, kes oli siis noor ja vihane mees. Värskelt ülikoolipingist saabununa tõi ta kooli uut hingamist ning iseseisvat mõtlemist. Noored õpetajad otsivad tihtipeale ka väljundit oma sõnumi edastamiseks ning nii koondas temagi enda ümber huvigrupi, kellega koos piiblit loeti ja oma tõlgendus neist lugudest etendustes edasi anti.
Meenub ka legendaarse näitleja Enn Klooreni juhitud näitering 1990ndate aastate algul, mis osutus nii populaarseks, et lisaks trupi korralisele koosseisule hakkas saalis käima ka publik, et hoida end kursis moodsama slängi ja “kildudega”. Sellest seltskonnast on võrsunud näiteks Kunda klubijuhataja Maiu Küngas.
Hoopis erilisel kohal on aga õpetajad, maasool, kes on harinud mitmeid põlvkondi ning kes tuleksid toime ka meie lapselastega, kui loodusseadused seda võimaldaksid. Nad on suutnud koolis aastakümneid vastu pidada, minetamata teravust, huumorimeelt ning sära silmist. Arvan, et paljudel on terveks eluks meeles, millistele nõuetele koordinaattelje ots peab vastama ning millise “kalapea” Tiiu Kuhlberg tahvlile õpilaste versioonist tuunis, kui see nõuetele ei vastanud. Samuti meenub surnupealuu kujutise ja sildiga “Tapab” metallplaadi kasutamine illustreeriva abivahendina puhkudel, mil suutsime tahvlile genereerida eriti idiootlikke matemaatilisi mõttekäike.
Õpetaja Helve Rank oma kompromissitu maailmapildi ning veel kõrges eas maailmaavastajana ringi seigeldes on pugenud paljude õpilaste hinge. Oma vahetu olemisega on ta just kui ema paljudele (õpi)lastele: kutsub korrale, pühib vajadusel nina ning annab tühja kõhu kannatajale võileiva. Tema jaoks pole mingi probleem ajada kokku ekskursiooni õnnestumiseks puuduv rahasumma, mille ta mängleva kergusega kohalikust ettevõttest välja meelitab.
Suure tõenäosusega osutub vilistlasõhtul teile istet pakkuv, ust avav ning sirge seljaga meesolevus õpetaja Milvi Täpi kasvandikuks. On lihtsalt tähelepanuväärne, kui oluliseks on ta läbi aastate pidanud seda, kuidas üks inimlaps käituma peab, ning selles suunas ka tegutsenud. Kas mäletate, kuidas te neidude kehalise kasvatuse tunnis, raamatud pealael, jalg jala ette astuma pidite? Või õlgu vastu seina surudes naiselikku rühti harjutasite? Tema ongi meie Tiina Tšatšua ja Maaja Kallast.
Kaksteist aastat koolipingi nühkimist rikastab inimest mitmel moel. Meie ellu satuvad lühemaks või pikemaks ajaks inimesed, kellel kõigil on midagi anda. Kindlasti kuuluvad sellesse suhtevõrku klassikaaslased, vanemate ning ka nooremate lendude õpilased. Teed ristuvad trennides, ringides või tänaval. Eks kooliaega jää esimesed armumisedki. On neid, kes peale kooli kaovad maailma avarustesse ning kelle tegemistest kuuleme heal juhul iga viie aasta tagant kooli kokkutulekul.
On aga neidki, kes meile igapäevaselt telerist vastu vaatavad, kelle teos meil kapsaks loetud või kellele ise teatrisse külla minna saame. Mis võiks olla toredam sellest, kui saad lapsele õhtul ette lugeda oma endise hea kolleegi, soome keele õpetaja ning kooli vilistlase Katrin Reimuse loodud Mardi ja Volli lugusid; või sumedal suvisel pärastlõunal koduõues novellikogu “Õnnelikud inimesed” sirvida? Argo Aadli tegemised Linnateatris meelitavad lisaks kohalikule austajaskonnale teatrisse masse üle kogu Eesti. Te ju teate, kui raske oli eelmisel hooajal saada pileteid etendusele “Hecuba pärast”? Kui paljud teist vajuvad neljapäeviti pehmesse tugitooli, et vaadata, millist nõu annab Stiilipäeviku Ženja sel korral? Kindlasti hoiab ta meie meeled ärevil ka äsja uut hooaega alustanud tantsutähtede saates. Kaido Höövelson alias Baruto on aga oma sportlike saavutustega jäädvustanud end nii Eesti kui ka maailma spordiajalukku.
Seda loetelu võiks jätkata lõputult. On õpetajaid, kes on puudutanud me hinge, on koolikaaslasi, kes muutnud me elu. Kõik on olulised! Kindlasti ei toimu 27. novembri õhtul rivistust ei sissetuleku, edukuse ega riigieksamitulemuste järgi, vaid kohtuvad ühe toreda kooli õpetajad ja vilistlased, kellel on ühised mälestused, mis liidavad ning teevad südame soojaks. Tulge meile külla!
