22. oktoobril alustas buss Valgast teed projektis osalejatega, Pukas võeti meidki peale. Algas sõit Tartusse, kus veetsime kaks päeva neljast. Külastasime Tartu Ülikooli, kus tutvustati õppimisvõimalusi Tartu Ülikooli Teaduskoolis ja Tartu Kutsehariduskeskuses.

Pärast seda läksime uurima, kuidas käib elu teatris Vanemuine. Saime näha teatri telgitaguseid ja teada palju uusi fakte! Hiljem toimus kultuuriõhtu Kotka Keldris, kus tutvusime üksteisega ning tegime Eesti-teemalist viktoriini ja mõistekaarti.

Teine päev algas Tartu Kohtumaja külastusega. Nägime kartserit, kohtusaale ja arhiivi. Saime vestelda ka kohtunikuga, kes tutvustas meile oma tööd ja vastas meie rohketele küsimustele. Bussiga sõitsime Tartu Maja betoonitehasesse, kus saime näha tehases valmivaid betoonist detaile. Järgnevalt oli meil vaba aeg Tartu linnas liikumiseks.

Varsti kogunesime, et minna Ahhaa keskusesse. Seal läksid kõik laiali, sest kõike oli vaja ju järele proovida! Kell 5 avas ukse töötuba, kus meile räägiti silma ehitusest ning kõik said oma oskused (ja julguse) proovile panna, kuna lahkasime külmutatud seasilma. Mõni oli külmavereline, mõni nõrganärviline, kuid lõbus oli kõigil. Õhtustasime Big Pen Pubis, pärast seda oli meile üllatus. Paljud oletasid, et lähme kinno, ja nii oligi! Vaatasime väga põnevat Eesti filmi nimega „Seenelkäik".

Kolmanda päeva hommikul sõitsime Taevaskoja Puhkekeskusesse. Panime üles telgid ja asusime tõukerattamatkale! Läbisime pika teekonna filmi „Viimne reliikvia" radadel. Laagriplatsil tegime lõkke. Puhkekeskuses rääkis Kristiina meile metsas ellujäämisest. Veel veidi enne pimedust toimus fotojaht, kus kõik tegutsesid väga tempokalt. Ühest punktist teise jooksmine väsitas ära ning seejärel istusime tunde lõkke ääres, valmistasime maitsvaid toite ja mängisime lõbusaid mänge. Magama minnes oli kartus, et hakkab külm, kuid tegelikkuses oli telgis tänu spetsiaalsetele magamiskottidele koguni palav. Mõni magas isegi väljas.

Viimasel hommikul tegime lõkkel putru ja teed, sest telgiga võrreldes oli õues jahe. Seejärel veetsime aega Puhkekeskuse seminariruumis, kus rääkisime korraldajatele oma muljeid, tegime mõistekaarti ja ütlesime, mis meile sellest projektist meeldis. Selgus, et midagi negatiivset polnud kellelgi öelda. Kurb oli vaid see, et aeg oli ruttu läinud ja juba tuli lahkuda. Mälestuseks joonistasid kõik paberile oma laevukese elumerel, kuhu igaüks sai kirjutada midagi mälestuseks. Enne minekut sõime veel lõunat, pakkisime asjad ja panime telgid kokku. Ja algaski kojusõit... Järgneval nädalal käisid korraldajad ka kõigis koolides ning jagasid informatsiooni Euroopa noorte, Euroopa vabatahtliku teenistuse ning nende projektide kirjutamise kohta.

Kogu projekti vältel omandasime palju uusi teadmisi, oskusi ja mõtteid oma tulevikuplaanide kohta. Suur-suur aitäh teile Gerda, Sirli, Kaia, Helene ja Kristiina, et te nägite nii palju vaeva, pühendasite oma aega ja tulite imetlusväärselt toime kõigega! Aitäh ka kõigile teistele projektis osalenutele!

PILLE MARKOV, Puka Keskkooli 9. Klass