Meri ja laevad käivad kokku
Muuga sadam on suurim Viimsis tegutsev ettevõte. Ometi seostatakse seda vähe meie vallaga. Miks see nii on?
Tõepoolest – ASile Tallinna Sadam kuuluvat Muuga sadamat tuntakse Euroopa kaardil kui Tallinna sadamat. Tegelikult kuulub ASile Tallinna Sadam lisaks Muugale veel Tallinna Vanasadam, Paldiski lõunasadam, Saaremaa sadam ja Paljassaare sadam. Muuga sadam ise asub juba tervelt kolme erineva kohaliku omavalitsuse territooriumil – Viimsi ja Jõelähtme vallad ning Maardu linn. Vahest tulenevalt just sellest haardest üle Eesti ei pruugigi viimsilane tingimata tunda, et Tallinna Sadam ja just Muuga sadam on osa ka tema koduvallast.
Muuga sadama näol on tegemist Eesti majanduse ühe keskse mootoriga, mille mõju on oluline töökohtade, maksude, investeeringute jpm kohalt. Viimaste aastate jooksul on Tallinna Sadam riigile maksnud dividendi ja tulumaksu igal aastal keskmiselt 450 miljonit krooni.
Riikliku tasandi kõrval on aga valla ja Viimsi elanikkonna heaolu meile sama oluline – toimetame osaliselt Viimsi maal, merest rääkimata, ning tunnetame selget vastutust. Kontaktid valla ametnikega ja elanikega on meil olnud väga tihedad. Seda kasvõi läbi mitmete kehtestatud detailplaneeringute ja heakskiidetud keskkonnamõju hinnangute avalike arutelude.
Mida konkreetset olete Viimsi tasandil ette võtnud?
Viimsi on Eesti üks ilusamaid ja kvaliteetsemaid elukeskkondi. Samas meri, laevad ja kaubavedu käivad kokku. Usun, et mida aeg edasi, seda rohkem on neid inimesi, kes merel liikuvatest laevadest ja nende kasust riigi rahakotti tusa asemel rõõmu tunnevad. Me ei ela üksi, vaid toimime koos ühiskonnana, mille lahutamatu osa on majandustegevus.
Mõistetavalt on valla tasandil peamine märksõna keskkond ja selle kaitse. 2009. aastal investeerisime keskkonnakaitsesse 51 miljonit krooni, käesoleval aastal saab see number olema üle 35 miljoni krooni. Tegemist ei ole teps mitte väikeste summadega, mis omakorda tõestab, et keskkonnakaitse on meie jaoks selge prioriteet.
Kuuldavasti teostate pidevat mere-, õhu- ja müraseiret. Kas olukord on paranenud?
Jah, viimastel aastatel on toimunud oluline paranemine. Selleks ei pea isegi numbreid vaatama, küllap on enamus viimsilasi ise seda tunnetanud ja märganud. Nii muutustega kaubavoo logistikas kui ka Tallinna Sadama ja operaatorite vahelise keskkonnaseisukorra jälgimise ja teavitussüsteemi juurutamisega on ebameeldivad lõhnad ja tolm jäänud vähemaks, ka müratase on alanenud.
Õhuseire mõõtmised kahes seirejaamas toimuvad iga viie minuti järel ja tunnise intervalliga kantakse need Eesti Keskkonnauuringute Keskuse serverisse. Andmed on avalikud ja nähtavad Tallinna sadama kodulehel aadressil www. ts.ee. Õhuseire numbrid näitavad selgelt saastetasemete vähenemist. Samuti ei olnud sel aastal ühtegi piirinormi ületust, mida aastaid tagasi on ette tulnud. Käesolevast aastast toimib meil keskkonnajuhtimissüsteem, mis võimaldab võimalike piirnormide ületamise puhul kiiresti reageerida ja suurem võimalik õhureostus juba eos ära hoida.
Alates 1996. aastast oleme pidevalt jälginud Muuga sadama tegevuse mõju merekeskkonnale läbi põhjaloomastiku, põhjataimestiku, kalastiku, rannaprotsesside ja setete seirete. Samaaegselt on toimunud ka müra mõõtmised ja vajadusel on kasutusele võetud meetmed mürataseme vähendamiseks. 2003. aastal ehitati sadamas opereerivate vagunite ja raudteeliikumisest tekkiva müra vähendamiseks Lasti tee äärde spetsiaalse müratõkke sein ja eelmisel aastal valmis müratõkkesein Muuga sadama idaosas.
Oleme lisaks tellinud mitmeid uuringuid, seireid ja ehitustöid, mis ei tulene seaduse nõuetest, nagu näiteks Randvere supelranna veekvaliteedi mõõtmised ning Saviranna rannaprotsesside ja kaldaala erosiooni uuringud, veetrassi rajamine Uusküla elanike varustamiseks joogiveega, Nuudi tee välisvalgustuse ja kergsõidutee ehitamine jne. Oleme teinud seda ennekõike just üldise loodushoiu ja elukeskkonna huvides ja seda puhtalt omal kulul.
Koostöös kohalike omavalitsustega, mille territooriumile Muuga sadam jääb, oleme otsustanud kokku kutsuda sadamateemalise ümarlaua, mille töövorm on regulaarne infovahetus ning selle kaudu sadama ja kohalike omavalitsuste ühiste eesmärkide parem kooskõlastamine. Esimene töökoosolek toimub juba 1. detsembril.
Kas ja millist reaalset ohtu kujutab Muuga sadam Viimsi vallale?
Muuga sadam on üks turvalisemaid sadamaid piirkonnas. Kui sadamat ehitama hakati, siis valiti koht just selle loodusliku sügavuse, hea navigatsiooni ja jäävabaduse pärast. Nii merele kui ka maale oleme soetanud maailmatasemel pääste- ja reostustõrjetehnika. Julgen väita, et nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt on meie merereostustõrje tehnika võrreldav kogu Eesti riigi vastava päästehnikaga.
Sadamas on ohuolukorra lahendamise plaanid, kus on täpselt kirjeldatud operaatorite poolt ohtliku kauba töötlemisel tekkida võivaid ohuolukordi ning paika pandud tegutsemine. Lisaks korraldame koostöös operaatoritega sadama töötajatele koolitusi õnnetuste ennetamiseks ning esmaste päästetööde teostamiseks. Koos Päästeametiga viime läbi regulaarseid ühisõppusi.
Liiklusolude parandamiseks ja operatiivsõidukite liiklemise hõlbustamiseks oleme rajanud kaks viadukti üle raudteede, kus varem võis liiklus seiskuda rongide tõttu. Oleme ehitanud uue tuletõrje pumbajaama söeterminali juurde ning 28 uut tuletõrjehüdranti Muuga raudteejaama piirkonda. Tuletõrje pumplates saab kasutada nüüd ka merevett.
Millised on suurimad projektid sel aastal Muuga sadamas?
Suurim oli kahtlemata konteinerterminali infrastruktuuri laienduse valmimine. Konteinervedu on tuleviku äri ning meil oli viimane aeg omapoolsed tingimused luua. Antud investeeringu maksumus ulatus ligi miljardi kroonini ning suur osa sellest tehti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseerimisel.
Muuga sadama lähiaastate suuremad arendusplaanid hõlmavadki nii Muuga sadama idaosasse rajatavat konteinerterminali ala laiendust kui ka sadama territooriumit ümbritsevate tööstuspargialade väljaarendamist. Tööstusparkides soovime luua soodsa keskkonna, kus oleks ettevõtetel võimalik oma tööstust arendada, kasutades ära sadama vahetus läheduses asuvaid logistilisi eeliseid ning anda sadamas oma toodetele lisandväärtust. St piltlikult tuua toote komponendid laevadega sadamasse, teha neist tööstuspargis asuvas tehases juba mingi konkreetne valmistoode ning saata see näiteks laeva, rongi või autoga edasi sihtturule.
Tallinna Sadam ei tegele ainult kaubaveoga. Meie teenuste klientuurist suure osa moodustavad mereturistid ning meie üks missioone on ka linna avamine merele. Meri on viimsilaste elu lahtumatu osa ning mõned neist on soetanud mootorpaadi või jahi, mida alates sellest kevadest on võimalik hoida Tallinna kesklinnas, Admiraliteedi basseinis avatud Vanasadama Jahisadamas. Kuu tagasi valis Tallinna Ettevõtlusamet selle projekti Tallinna aasta turismiteoks.
Millisena näete Muuga sadamat lähitulevikus?
Sadama mahud on stabiilselt kasvanud – aastases võrdluses enam kui viiendiku võrra. Oleme kriisiajast üle saamas ja muutunud taas Baltimaade suurimaks kaubaväravaks. Meie eesmärk on keskenduda endisest enam uute kaubavoogude kinnistamisele sadamas, kasutades ära meie arenduste tulemusena tekkivaid võimalusi ja keskkonda.
Tahame avardada oma geograafiat nii kaupade lähte- kui ka sihtturgude osas ning muuta oma tegevust senisest ida-läänesuunalise Venemaa toorainete transiidist sõltuvast sadamast laiahaardelisemaks. Hästifunktsioneeriva logistilise keskusena tagab sadama olemasolu inimestele töökohad pikaks ajaks ning võib olla stabiilseks tööandjaks kohalikele elanikele.
Ligi veerandsada aastat tagasi peamiselt viljaveoks mõeldud Muuga sadamast on tänaseks kujunenud efektiivne ja kiiresti arenev maailmatasemel sadam. Mina eestimaalasena olen selle saavutuse üle küll uhke!
