Eestis on registreeritud mesipuude arv 24-25 tuhande vahel. Tegelikult võib see arv olla 40 tuhande ringis. Ei saa öelda, et seda on palju. Juba 1939. a näitas statistika, et Eestis oli 110 tuhat mesipuud. Arvestades seda, millised muutused on meie toiduainete tootmisel ja töötlemisel toimunud, oleks puhas kodumaine mesi igati vajalik meie kõigi toidulauale. Kui põllumajandust tervikuna loetakse üheks suuremaks keskkonda saastavaks teguriks, siis mesindus on üks neist tegevustest, mis parandab looduskeskkonda. Õite tolmeldamine on see, mis tagab taimeriigi mitmekesisuse ja kogu loodusahela tervikliku toimimise.

Mesi on inimestele tervisliku seisundi parandamiseks väga vajalik. Meditsiin ravib enamasti tekkinud probleeme, mesi aga on ennetusraviks, mis tagab hea tervise ja töövõime. Arvestades meditsiinile kulutatud raha ühe inimese kohta, oleks igati mõistlik pöörata rohkem tähelepanu meele kui immuunsust tugevdavale toiduainele.

Aasta-aastalt jääb Eestis maapiirkondades tööd aina vähemaks. Traditsiooniline talumajapidamine on kaotanud oma tulususe suurtootmise ja doteeritud importkaupade surve tõttu. Mesi on kindlasti toiduaine, mille eestimaine päritolu on tarbijale väga oluline. Maailmaturul liigub ka sellist kaupa nagu tehismesi. Kui meepurk on väga odava hinnaga, siis soovitan tähelepanelikult lugeda sildilt päritolu kohta.

Kokkuvõtteks, minu kui väikemesiniku soovitus – väikeettevõtlusel on ikka tulevikku! Mesindamine annab võimaluse olla loodusega paremini kontaktis ja on kõige loodusesõbralikum tegevus. Mesilasi pidades olete ikka õigel teel ja saate selle eest ka väärilise tasu.

Parimate soovidega kõigile meetarbijaile ja praegustele ning tulevastele mesinikele.