Metsalilled sobivad ka koduaeda

Inimene on juba ammustest aegadest püüdnud oma koduümbrust ilmestada ja palju taimi ongi aedadesse toodud metsast.

Esimesed metsailudused, mis kohe pähe tulevad, on minu jaoks metspipar, humal, sinilill ja karukell. Metspipar on suurepärane läiki­vate tumeroheliste neerjate lehtedega varju taluv pinnakattetaim. Kui­gi metspipra nimi on "söödav", on tegu siiski väga mürgise taimega.

Humalat tunnevad ilmselt kõik, olen humalat kasutanud mitme­tes rajatud aedades, eriti hästi sobib humal jõeäärsetesse aedadesse väänduma. Sinilill on kevadel väga-väga armas näiteks raagus tuhk­puuheki all. Kui seda vaatepilti näed, on kohe kevad südames.

Palu-karukell on looduskaitse all ja kasvukohalt teda välja kaevata ei tohi, kuid korjatud seemnetest võib teda ka koduaeda paljundada. Lihtsam on muidugi puukoolist osta mõni palu-karukella sugulane, millel koguni valge või punane õis.

Väga hea koosluse moodustavad loodusaias erinevad sõnajalad. Neid saab kasutada nii pilgupüüdjana kui ka taustaks madalamatele õitsvatele taimedele. Loomulikult on neid taimi veel ja veel, mida kõiki metsast koduaeda soovitada võib, kuid minu seisukoht on, et metsataimi naudin metsas, rabataimi rabas, niidutaimi niidul, põne­vaid taimeliike ja -sorte aga koduaias.

Tunnustan väga nende aednike ja sordiaretajate tööd, kes üha hu­vitavamaid sorte pakuvad ja meie koduaedu rikastavad. Näiteks hari­liku kuuse sordid 'Luua pärl' ja ussikuusk 'Virgata' on leiud metsa­dest, mida on hakatud tublide aednike käe all edasi paljundama.