Mida ei otsi, seda ka ei leia

Selle teadmisega varustatuna käisime muuseumisõpradega 2009. aasta juulis Peipsi läänekalda „laulvatel liivadel“ asuvais vene vanausuliste külades.

Septembris korraldasime konverentsi, avaldasime trükise ning seadsime vaatamiseks Arvo Iho fotonäituse keskkonna- ja haldushooneisse. Sellesuvistel Räpina päevadel püüdsime ajaloolisel jalutuskäigul leida 300 aasta eest Räpinasse tulnud vanausuliste asupaika.

Need ettevõtmised huvitasid paljusid räpinlasi, vallastja kaugemaltki pärit inimesi. Üritustesarja õnnestumisele aitasid kaasa Marju Kõivupuu, Igor Tõnurist, Arvo Iho ja Urmas Klaas Tallinnast; Faina Heidorf ja Jevgeni Simagin koos Beresje küla rahvaga; Virve Tund, Urmas Loodus, Tõnu Makke, Eevi ja Enu Mäela, Rait Hiis ja teised muuseumisõbrad Räpinast; Pavel Varunin ja Irina Külmoja Tartust; Kirill Koýurin Peterburist ja veel hulk toetajaid.

Vene vanausulistel on oma lugu Räpina aja- ja arenguloos. Nad asusid siia, asendi poolest soodsasse ja jõukasse paika lootusega elada vastavalt oma usulistele tõekspidamistele. Toetatuna soovituse ja loaga tolleaegselt Eestimaa kindralkubernerilt vürstilt Aleksandr Menšikovilt lootsid nad Räpinas elu sisse seada. Põhjasõja algusaastail laastatud mõisa- ja pastoraadimaad Võhandu vasakkaldal hõlbustasid skeedi, see on erakla rajamist ning peatoiduse – leiva ja kala muretsemist. Jõele ehitati vesiveski, kerkisid sepikoda ja teised majapidamishooned. Räpinasse asunud vanausulised olid fedossejevlased, rabskije. Selle usulahu rajaja Feodossi Vassiljev (Novgorodi Urussovite alam-aadli perekonnast) on maetud Võhandu kaldale ja tema hauale kask istutatud. Räpina sai kohaks, kuhu vanausulised palverännakuid ette võtsid. Kui vanausulised siit 1719. aastal lahkuma sunniti, siirdusid nad Lämmijärve ja Peipsi läänekalda küladesse. Skeedis olnud pühad raamatud ning palvela kell viidi 1722. aastal Uspenski kirikusse Tartus.

Räpina aadlimõis sai oma Põhjasõja-eelsete ja kirikumõisa maade omanikuks. Kirikule ja pastoraadile anti uus maavaldus. Räpinas on vanausuliste järglasi, kes hoiavad elavana oma esivanemate lugu. Räpina laienedes on oma kodu rajajad sattunud ainelistele märkidele, mis annavad tunnistust vanausuliste siinviibimisest.