Mida hakata peale miljonite tonnide põlevkivituhaga?

 (23)
tuhamägi
TuhamägiFoto: Toomas Volmer

Eesti Energia õli- ja energiatootmisega tegelevad ettevõtted tarbivad aastas ligikaudu 15 miljonit tonni põlevkivi, sellest 45 protsenti jääb maha tuha näol. Narva ja selle naabruses asuva Vaivara valla tohutud alad on kaetud tuhaväljadega, mis on tekkinud sinna juba rohkem kui poole sajandi jooksul ning jätkavad iga päevaga kasvamist, kirjutab Põhjarannik.

Põlevkivituhk on praegu veel vähe uuritud ja formaalselt ohtlik toore, kuid selle mahud on ahvatlevalt suured: ligi pool kaevandatavast põlevkivist ladestub pärast põletamist tuhaväljadel.

Eesti Energia Narva elektrijaamade juht Tõnu Aas rääkis, et tuhaga viiakse läbi mitmesuguseid katsetusi. Seejuures tuhka üksi ei saa kasutada, vaid ainult koos teiste elementidega mõnes teises tootes.
“Tuhal on samasugused omadused nagu halval, ebakvaliteetsel tsemendil,” iseloomustas Aas lühidalt pärast põlevkivi põletamist tekkivat materjali.

Üks idee on kaevandusalade rekultiveerimine. Seda praktiseeritakse maailmas söekaevanduste ja elektrijaamade puhul.

Eraldi suund on teede ehitus. Aas loodab, et Narva elektrijaamade tuhka saab tulevikus kasutada Rail Balticu raudtee ehitamisel, lähemas perspektiivis aga Tallinna-Tartu maantee rekonstrueerimisel.

Loe edasi Põhjarannikust.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare