Kaitse all olevaid objekte nimetatakse ühise nimetajaga kultuurimälestisteks. Kultuurimälestised omakorda jagunevad ajaloo-, arhitektuuri-, arheoloogia-, kunsti- ja tehnikamälestisteks. Eraldi võib kaitse all olla ka mõni suurem maa-ala, sel juhul nimetatakse seda muinsuskaitsealaks. Sellised alad on näiteks meie vanemate linnade keskused (nn. vanalinnad), kus kaitse alla on võetud üks hoonekooslus tervikuna. Näiteks on muinsuskaitsealaga hõlmatud Tallinna vanalinn, mis lisaks meie kohalikule kaitsele on ka UNESCO maailmapärandi nimistu objekt, nii nagu näiteks Veneetsia või Peterburi ajaloolised linnasüdamikud. Ida-Virumaal kahjuks ühtegi muinsuskaitseala ei ole, kuigi kunagine Narva vanalinn oma endises ilus oleks kindlasti olnud seda väärt.

Ajaloomälestisteks on näiteks erinevad ausambad ja monumendid, ajalooliste isikutega seotud hooned või nende matmispaigad, aga ka näiteks kalmistud tervikuna. Arhitektuurimälestistena on kaitse all erinevad ehituskunsti saavutused või mingi perioodi või hoonetüübi silmapaistvad näited alates talukaevust kuni Toompea linnuseni välja, kusjuures rajatise vanus ei ole siinkohal määrav. Meie noorimad objektid, mis on arhitektuurimälestiseks tunnistatud, on Tallinna linnahall ja hiljuti kaitse alla läinud samuti pealinnas asuv kaupluse „Turist“ (nn. valuutapood) hoone. Arheoloogiamälestisteks on meil kivikalmed, kääpad, asulakohad, samuti mitmed kalmistud. Kunstimälestisi, mis moodustavad pea poole meie mälestiste koguarvust, leidub peamiselt kirikutes – nendeks on ikoonid, altarimaalid, kiriku sisustuse elemendid, samuti on kunstimälestiste seas ka mööbliesemeid, skulptuure, maale jne. Kõike uuem ning seetõttu ka kõige väiksema mälestiste hulgaga on tehnikamälestiste alaliik. Selle alla käivad näiteks ajalooliste isikute või sündmustega seotud tulirelvad, museaalsed raudteevagunid ning koguni üks sõiduauto. Kõige uuem tehnikamälestis on hetkel küll ajutise kaitse all olev Kreenholmi tekstiilivabriku trükimaatriksite kogum, mis on ka ainus Ida-Viru maakonnas paiknev tehnikamälestis. Kokku on Eestis hetkel 27 835 kultuurimälestist, neist 12 muinsuskaitseala. Ida-Virumaal on kokku 1492 kultuurimälestist ja nagu öeldud – muinsuskaitsealasid meie maakonnas ei ole.

Sugugi mitte kõik väärtuslikud objektid ei ole riiklikul tasemel kaitse all. Põhjuseid on mitmeid – hilisemaid kihistusi, näiteks nõukogude perioodi loomingut, ei ole jõutud veel analüüsida ja nende seast paremaid näiteid välja valida; mitmed väärtuslikud objektid, näiteks inimtegevuse arheoloogilised jäljed, paiknevad maapõues ning on seetõttu paljuski avastamata. Samuti on Eestis palju objekte, mida saavad kaitsta kohalikud omavalitsused ning objektide omanikud ise, seda muidugi juhul, kui kohalik kogukond oma esivanemate pärandit piisavalt väärtustab. On selleks siis laulva revolutsiooni ajal kohaliku kogukonna algatusel paigaldatud paljuski paikkondliku tähtsusega mälestuskivid ja –sambad või hubane ja maitsetusest rikkumata külamiljöö. Kohaliku tasandi kaitsest ja selle võimalikkusest ning vajalikkusest teeme pikemalt juttu järgmises numbris.

Riiklikult kaitse all olevate objektide nimekiri muutub aga pidevalt. Näiteks kui mõnda kaitse all mitte olevat väärtuslikku objekti ähvardab hävimine, võib esitada Muinsuskaitseametisse ettepaneku selle kaitse alla võtmiseks. Sellised avaldusi tuleb Muinsuskaitseametisse üsna tihti, loomulikult peab olema see ettepanek piisavalt põhjendatud ning objekt nõutavatele kriteeriumidele vastama. Muinsuskaitseameti õigeaegne teavitamine on aga nii mõnegi väärtusliku objekti hävingust päästnud.

Muinsuskaitsest Toila vallas

Toila vallas on kokku 39 kultuurimälestist – 3 ajaloomälestist, 16 arheoloogiamälestist, 3 arhitektuurimälestist ja 17 kunstimälestist. Võrreldes teiste maakonna omavalitsustega on Toilas kultuurimälestisi võrdlemisi vähe. Mälestiste poolest kõige rikkam omavalitsus on Narva linn oma 412 objektiga, valdadest on esirinnas Lüganuse, kus on kokku 150 mälestist. Kahes omavalituses – Kohtla-Nõmme vallas ja Püssi linnas pole seevastu aga ühtegi kaitsealust objekti.

Nagu näha, on lõviosa Toila mälestistest kunstimälestised. Nagu ülal mainitud, ongi see kogu Eestis kõige arvukam mälestise alaliik. Toila valla kunstimälestisteks on Pühajõe kogudusele kuuluvad esemed, milleks on erinevad kirikuriistad ning ka altarimaal. Samuti on eraldi kunstimälestistena kaitse all nn. „Karuvärava“ karud, kusjuures tegu on ka ainsate rajatiste või dekoratiivsete elementidega, mis pargis muinsuskaitse all on. Nende karude „elukäik“ on olnud piisavalt kirju, mistõttu vääriksid need lausa eraldi artiklit.

Arhitektuurimälestistena on Toilas kaitse all Pühajõe koguduse kirikuhoone ning samas lähedal paikneva Kohvimäe talukompleksi kaks hoonet – elamu ja ait-laut. Arhitektuurimälestiste vähesus Toila vallas on tingitud sellest, et suur osa silmapaistvast hoonestusest – näiteks Oru lossikompleks ja Voka mõisa hoonestu –, mis kindlasti ka juba nõukogude ajal oleks arhitektuurimälestise staatuse pälvinud, hävisid suures osas viimases sõjas ja pärast seda. Näiteks Lüganuse vallas, kus sõda nii laastavalt üle ei käinud, on koguni 36 arhitektuurimälestist. Samas ei tähenda see seda, et Toila vallas väärtuslikku arhitektuuri üldse ei leiduks, vastupidi, näiteks Toila aleviku Pikk tänav on kogu maakonna kontekstis hästi ja terviklikult säilinud külakeskkonnana vägagi väärtuslik. Samuti on arhitektuuriekspertide huviorbiiti sattunud Voka alevik kui nõukogudeaegse uusasula hea ja iseloomulik näide. Toila külakeskkonnast ja selle ainulaadsusest tuleb lähemalt juttu järgmises ajalehenumbris, samuti väärib eraldi käsitlemist ka Voka asula kujunemine ja seda just arhitektuurilises kontekstis.

Siiski on Toila vallas kaitse all veel üks hoone. Tegu on Altkülas paikneva koolimajaga, kuid see on kaitse all ajaloomälestisena. Põhjus lihtne: hoones tegutses Toila rahvale vägagi tuntud nimega mees – Jaan Anvelt – ja kaitse alla on see läinud seetõttu mõistagi juba nõukogude ajal. Kindlasti on see hoone aga ka ilma Anveldi teeneteta säilitamist ja hoidmist vääriv. Lisaks on ajaloomälestis Kõrve ristis paiknev mälestussammas Vabadussõjas langenud kapten Hugo Jürgensonile ning Toila kalmistu.

Pühajõe kalmistu on aga arheoloogiamälestis. Lisaks sellele kuuluvad selle liigi alla mitmed kivikalmed ja kultusekivid, neid leidub valla mitme küla põldudel ja heinamaadel.

Nagu ülal mainitud, on järgmises ajalehenumbris kavas peatuda nendel väärtuslikel objektidel, mis riikliku kaitse all ei ole, kuid mis sellegi poolest tähelepanelikumat hoolt ja lähenemist vajaksid ning mille säilitamisel ja kaitsel võiks olla peamine roll just kohalikul kogukonnal ja omavalitsusel.

Muinsuskaitseameti tegevusest saab täpsemat infot koduleheküljelt: http://www.muinas.ee/

Kaitse all olevate mälestistega on võimalik tutvuda Kultuurimälestiste Riikliku Registri kodulehel: http://www.muinas.ee/register