Meie kooli esindasid sel korral Küllike Bärengrub, Marika Kovru, kes on ühtlasi meie kooli projektijuht, ja Romet Koser. Õpilastest osalesid Mari Maisla ja Triin Taal. Kuna Küllike ja Marika lendasid Kreekasse paar päeva varem, järgnesime neile kolmekesi.

Tüdrukutele oli see esimene sõit lennukiga ja seetõttu ootasid nad põnevusega kõike, mis ees ootas. Loomulikult ei pääsenud me mõnest seiklusest, mis said alguse juba Riias, kus lennufirma piletimüüja meile korralikke pileteid ei andnud. Saime tagasi kassa juurde minna ja siis uuesti lennule registreerima.

 Etteaste riigitelevisioonis

Järgmine peatus oli Münchenis, sealt edasi jõudsimegi õhtul 23.30 paiku Tessaloonikasse. Kuna tüdrukud elasid kohalike õpilaste peredes, ootasid nende uued vanemad meid juba hotelli juures. Naeratavad ja lõbusad näod lubasid arvata, et tüdrukutel saab vahva olema.

Järgmisel hommikul toimus hotelli saalis tervitustseremoonia. Kohal oli ka riigitelevisioon ja meie Mari valiti üheks intervjueeritavaks. Järgnevatel päevadel külastasime linna vaatamisväärsusi ja paljusid loodusobjekte, mis paiknesid looduskaitse- ja linnukaitsealadel. Nägime ka mineraalirikkaid kuumaveeallikaid.

Loomulikult tutvusime kohaliku kultuuri ja ajalooga, näiteks saime kaugelt näha Olümpose mäge. Külastasime Aleksander Suure isa, Philip II ja tema 13aastase mõrvatud poja hauakambrit. Tõsi, hauakambrisse me päriselt ei pääsenud, aga mäe sisse, kus asusid maa-alused templid ja hauakambrid, saime küll. Siis oli seal veedetud aja kõige palavam päev (29º C) ja seetõttu oli hea redutada maa all. Kõik oli tõepoolest vaatamist väärt. Eriti nautisid nähtut tüdrukud, sest nii palju ilusaid kullast ehteid nad enam arvatavasti ei näe.

Teineteiselt õppida

Kahju oli ainult näha, kuidas kreeklased ise loodusest suurt midagi ei pea. Kohalikud elanikud on pigem seda meelt, et harime maa üles ja teeme põlluks. Need looduskaitsealad, kus meie käisime, on üsna kummalised. Loodud on kaitseala, kus igal pool vedeleb lademetes prügi.

Üllatav oli vaatepilt, kus looduskaitsealuse järve kaldal on nelja meetri kaugusel avatud kanalisatsioonikaevud. Ja samas kõrval jooksis solk mööda toru otse järve. See oli minu jaoks täielik šokk, sest ma ei usu, et Eestis sellist vaatepilti leiaks.

Prügimajandus oli üleüldse kummaline, teisisõnu lahendamata probleem. Kohati tundus, inimestel on raske kõndida 50 meetrit järgmise prügikastini, et ära visata tühi pudel, suitsukoni või jäätisepaber - kõik mittevajalik lennutati üle õla. Tänavatel vedelesid kõikjal tühjad pappkastid. Usun, et kreeklastel on selles osas eestlastelt palju õppida.

Mis puudutab aga toitumist, on kõik vastupidi. Kreeklane sööb kordi tervislikumalt kui eestlane. Palju tarbiti toorest salatit, kus on suured tomatilõigud, punane sibul, oliivid, kapsas ja porgand, ning see on valmistatud rohke oliiviõliga. Palju on mereande ja mitut erinevat sorti kala. Toit oli seal tõepoolest maitsev ja tervislik. Tihti tekkis tunne, et võiks ennast lõhki süüa.

Sealne kultuur on muidugi meie omast erinev. Näiteks kultuurimaju me ei näinud, aga inimesed armastavad käia tavernites ja restoranides, kus tihti mängib elav muusika. Kui muusika mängima hakkab, on kreeklane krapsti püsti ja tantsupõrandal. Mis mulle eriti meeldis, on kreeka tantsukultuur. On tantsud, mida tantsivad üksnes mehed. Moodustatakse ring, mille keskel tantsib üks mees püüdes oma kehaga ennast väljendada, kusjuures mõte on selles, et ta peab näitama, kui «mees» ta on. See on super!

Kui Eestis on laupäev sagimist täis ja näiteks pühapäeval on linn rahvast tühi, siis kreeklane läheb pühapäeval kogu perega välja. Nad istuvad restoranides ja naudivad päeva koos. Pühapäev ongi vahest linnapildis kõige rahvarohkem.

Ühel peol, kuhu olid kogunenud kõik osalejad ja meid kostitanud pered, küsis Mari kasuema, kas nad võivad Mari endale jätta? Lahkumine oli loomulikult kõikidele raske. Aga tore oli ja targemaks saime kah! Jääb vaid loota, et saaksime osaleda sellistes projektides ka edaspidi!

Selle projekti tarvis lõime lausa oma kodulehe, kust võite leida pilte ja esitlusi looduse teemadel. Kodulehe leiate aadressilt www. ecotarvastu.eu