Alati tasub küsimustega pöörduda vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonna spetsialistide poole, kes on hästi kursis kõigi ehitistele kehtestatud nõudmistega ning oskavad anda soovitusi ja juhendada dokumentatsiooni täitmisel.

Mõni aeg tagasi (LOE) kirjutasime, millised toimingud tuleb teostada, enne kui saab hakata ehitama maja. Käesolevas numbris leiate põgusa ülevaate ehitiste liigitusest ning tingimustest erinevatele liikidele.

• Hoone on välisõhust katuse, seinte jt välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.

• Rajatised on kõik need ehitised, millel ei ole siseruumi ehk mis ei ole hooned. Näiteks grillinurk, millel on avatud osa (3 seina ja katus).

Rajatised on ka kõik trassid (veetrass, kanalisatsioonitrass), samuti aiad ja kaevud.

Hooned on jagatud alagruppidesse ehitisealuse pinna suuruse järgi. Ehitisealune pind on hoone projektsioon maapinnale. Projektsiooni all mõeldakse seda, millisena joonistub ehitise kujutis maapinnale ülalt vaadatuna. Seega arvestatakse ehitisealuse pinna hulka ka majast eenduvad rõdud, räästad, terrassid, trepid.

Kui välja arvata alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitised, kantakse kõik ehitised Ehitisregistrisse, kus on igal ehitisel oma unikaalne registrikood. Seal kajastatakse kõik tehtavad muudatused – laiendamised, lammutamised, rekonstrueerimised jm.
_________________________________________________

Millised toimingud tuleb teostada erineva suurusega ehitise rajamise soovi puhul?

• Väikeehitis kuni 20 m2 – ehitamise soovi puhul tuleb vähemalt 10 tööpäeva enne tööde algust esitada vormikohane teatis omavalitsusse. Taotluse blanketi leiab aadressilt www.ehr.ee. Taotlusele lisada katastriüksuse ehk krundi plaan, kus märkida plaani mõõtudele vastavalt, kuhu ja kui suur tuleb ehitis. Kui omavalitsusest ei ole 10 tööpäeva jooksul palutud plaanitava ehitise kohta lisainformatsiooni, täiendavaid dokumente või saadetud põhjendatud keeldumisotsust, võib alustada ehitustegevust. Ehitise valmimisest teavitada omavalitsust 5 päeva jooksul. Kuni 20 m2 väikeehitist ei kanta ehitisregistrisse, arvestust peab omavalitsus.

• Väikeehitis 20-60 m2, mitte kõrgem kui 5 m – ehitamise soovi puhul tuleb taotleda kirjalik nõusolek. On vaja täita põhjalikum dokumentatsioon – selle alusel peab olema võimalik ehitist ehitada, kasutada ning hooldada. Vajalikud on muuhulgas sellised andmed nagu vee- ja elektrilahenduse projekt, küttekolde puhul päästeameti kooskõlastus jms. Omavalitsusel on õigus, kuid mitte kohustus, nõuda, et ehitisel oleks projekt. Ehitise andmed kajastuvad ehitisregistris.

• Ehitis 60 m2+ – ehitamise soovi puhul tuleb igal juhul taotleda ehitusluba ning läbida kogu seadusest tulenev protsess.

• Edaspidi räägime nimetatud ehitistest ka põhjalikumalt. Kui artiklit lugedes tekkis lisaküsimusi või jäi midagi siiski segaseks, siis palun võtke kindlasti vallavalitsuse spetsialistidega ühendust.