Mida teha, kui sooleinfektsioon kimbutab
Sooleinfektsioonid on fekaal-oraalsed nakkused. See tähendab, et nakkusallikas eritab
haigustekitajat roojaga, vahel ka oksega ning nakatumine toimub siis, kui teine inimene selle endale mustadelt kätelt või saastatud toidu või joogiga sisse sööb.
Sooleinfektsioonide tekitajateks võivad olla nii bakterid, viirused, seened kui ka algloomad ja helmindid. Viirustest on sagedasemad rota-, adeno- ja Norwalk viirus.
Norwalki ja rotaviiruste vastu ravimid puuduvad. Mõlema laialt leviva soolenakkushaiguse ennetamisel on tähtis puhtuse pidamine ja isiklik hügieen alates hoolikast kätepesust.
Norwalki viiruse tunnused on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhu- ja peavalu ning kerge palavik. Haigus vältab 1-2 päeva. Tegemist on reeglina küllaltki kergelt ja kiirelt mööduvate haigusnähtudega, mistõttu suur osa haigestunuid jätkab tööl või koolis käimist. See omakorda soodustab nakkuse levikut.
Rotaviirustesse nakatuvad sagedamini lapsed, kuid neilt saavad nakkuse küllalt sageli ka täiskasvanud. Kõhulahtisus, oksendamine, palavik püsivad 4-6 päeva. Haigus on nakkav kuni kaheksanda, mõnikord isegi 30. haiguspäevani. Viiruste levik pole välistatud ka vee ja toiduga.
Nii rotaviirus kui ka teised soolenakkused ohtlikud ennekõike väikelastele ja vanuritele, kuna neil tekib organismi üldine vedelikupuudus kergemini. Kui lapsel on kõht lahti ja ta oksendab, peaks helistama perearstile või -õele ja küsima nõu. Oluline on see, et haige jooks piisavalt, soovitatavalt taimeteesid, gaseerimata mineraalvett. Taimeteedest sooviavalt kummelit, head on kõik lahjad ja mahedad teed. Sööma ei pea, kui ikka ei taha.”
Imikute seisundit tuleb haiguse puhul hoolega jälgida. Kui reeglina on haige laps viril ja rahutu, siis lapse loiuks muutumisel ja rinnast keeldumisel on vaja last kindlasti arstile näidata. Vedelikupuudusega haige viiakse haiglaravile ja turgutatakse tema organismi tilguti kaudu manustatava füsioloogilise lahusega.
Soolenakkused lähevad tavaliselt kiiresti üle.
Hügieen – nakkuse ennetamine
Kuna parim haiguse ravimine on selle ennetamine, siis tavaliselt piisab ka lihtsalt käte pesemisest enne sööki ja peale tualeti kasutamist ning ruumide tuulutamisest. Esmapilgul tavalised ennetusmeetmed osutuvad lõpuks väga tõhusateks. Soolenakkuste puhul on ka tähtis korralikult kinni pidada toidu käitlemise reeglitest. Mitte säilitada valmis toitu toatemperatuuril, vältida ristsaastumist (tooreste ja valmis toiduainete eraldi käitlemine).
Dieedisoovitused:
Kuni paranemiseni on soovitatav hoiduda vürtsikatest ja rasvarikastest roogadest ning rohkest rõõsa piima tarvitamisest. Toitudest soovitatakse riisi, banaani, ahjuõuna, hapupiimatooteid, kisselle. Kuna soolenakkuse tagajärjel on häiritud normaalne soole mikrofloora tegevus, siis selle taastamiseks soovitatakse kasutada piimhappe bakterite preparaate (Protexin, Lactoseven, Gefilus, Enterol jt.). Viimaseid preparaate soovitatakse kasutada ka profülaktiliselt soolestiku vastupanuvõime tõstmiseks võimaliku nakkusohu korral, näiteks enne reisile minekut. Kõhulahtisuse ravis on oluline tagada vedeliku ja elektrolüütide tasakaal organismis. Apteegis on selle tarbeks saadaval spetsiaalsed veeslahustuvad pulbrid (Rehydron). Lastel võib vedeliku puudus tekkida kiiremini kui täiskasvanutel, seepärast tuleb olla lapsevanematel eriti tähelepanelik.
