Mida toob kaasa uus jahiseadus?
Selle eelduseks on maaomanike ja jahimeeste usaldus ning oskus probleeme omavahel lahendada.
Vajalike kokkulepete ja kompromisside saavutamiseks seab eelnõu jahimehed ning ja maaomanikud võrdsesse seisu. Näiteks näeb eelnõu ette, et omanikud saavad jahipiirkonnas probleemide tekkimisel õiguse jahirentniku välja vahetamiseks.
Seda muidugi vaid juhul, kui teisiti kokkuleppele ei jõuta. Seni ei ole maaomanikud jahipiirkonna kasutamisel praktiliselt saanud kaasa rääkida. Ka jahipiirkonna renditasu hakkavad jahimehed ja maaomanikud omavahel kokku leppima.
Eelnõu annab maaomanikule võimaluse korraldada oma maal või metsas väikeulukijahti. See õigus ei laiene näiteks metskitse, metssea, põdra ja hirve küttimisele, küll aga aitab muuhulgas leevendada probleeme kobrastega, kes tekitavad maaomanikele suuri kahjustusi. Praegu jahimeeste jõud neist kõikjal üle ei käi.
Kuigi eelnõu lubab maaomanikul jahti pidada, ei saa ta seda teha, olemata jahimees. Igal jahimehel peavad olema jahipidamisõigust tõendavad dokumendid – jahitunnistus ja jahiluba. Lisaks peab relva jahipidamisvahendina kasutav isik relvaloa saamiseks tegema eksami.
Eelnõu tagab kontrolli ulukivaru säästva kasutamise üle. Riigi kontroll jahiulukite kasutamise üle paraneb. Näiteks kohustab eelnõu riiki tegema jahiulukite seiret, mis annab ülevaate ulukipopulatsioonide säilimise ja seisundi kohta. Seaduseelnõu annab riigile võimaluse seada küttimispiiranguid või jahipidamine hoopis keelata, kui seireandmed näitavad liigi seisundi halvenemist.
Eelmiste seaduste väljatöötamisel on (metsa)maaomanikel olnud kõige väiksem kaasarääkimisvõimalus. Ometi puudutab jaht neid kõige otsesemalt. See eelnõu võtab esmakordselt võrdsetel alustel arvesse kõikide huvigruppide õigusi, asetades ka maaomanikud ja jahimehed võrdsesse seisu. Edasine sõltub juba nende oskusest probleeme koostöös lahendada.
