Mida uut on maamajanduse ja maaelu arengu toetuste programmis LEADER?

LEADER programm on Raplamaal hoogsalt käimas, 2009. a kiideti PRIA poolt heaks 73 LEADER projekti toetust ligi 16 miljoni krooni suuruses sum-mas. Praegu käib projektide elluviimine.

Kuidas häid projekte ettevalmistada?

LEADER programm on eeskätt Euroopa Liidu poolt rahastatav kava, mille otsene nõue on raha kasutamisel tagada kolme sektori

– vallavalitsuste, ettevõtjate ja mittetulundusühingute ühine kasusaamine, koostöö ja mõistmine projektide elluviimisel. Seetõttu on LEADER projektide ettevalmistamisel vajalik silmas pidada järgmist:

• Kõigepealt uurige tähelepanelikult Raplamaa Partnerluskogu kodulehekülge www.raplaleader.ee, kus on toetuse meetmete kirjeldused ja nõutavad dokumendid põhjalikult loetletud.
• Seejärel pöörduge oma vallavalitsuse arendustöötaja poole, et selgitada, kuidas teie projekti idee sobib valla arengukava ja üldplaneeringuga, sest küla investeeringute, kultuuri ja noorsoo projektide puhul on vaja vallast saada kooskõlastuskiri.
• Külaelu projektide puhul alustage enne vallavalitsuse poole pöördumist oma küla inimestele projekti idee tutvustamisega, projekt peab olema kooskõlas küla arengukavaga.
• Ettevõtluse projektide puhul konsulteerige vallavalitsuse ettevõtluse spetsialistiga ja seejärel soovitavalt Raplamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse ettevõtlusnõustajaga.
• Kõikide ehituslike projektide puhul alustage valla ehitusspetsialistist ja maanõunikust, alles seejärel võtke ette projekti taotluse koostamine.

Mis on suurimad probleemid?

Ehituslike projektide puhul on suurim probleem maaomandi küsimus ja ehitusloa saamine.

• Maa (samuti aga ka hoone), kuhu tahetakse midagi ehitada (või hoone puhul seadmed paigaldada) PEAB OLEMA taotleja omandis olev kinnistu (maakatastris) või antud OMANIKU poolt taotlejale pikaajalisekskasutamiseks. Eestis on sagedasti olukord, kus maa on jätkuvalt riigi omandis olev. Sellisele maale saab ehitada ainult siis, kui on olemas vastav kasutusele andmise dokument riigi poolt (pöörduge maavalitsuse poole).
• Kui maa omandi küsimus on lahendatud, siis peab vallavalitsuse maanõuniku juures kontrollima, kas antud maa-alale on valla üldplaneeringuga ette nähtud kavandatavale ehitusele vastav sihtotstarve. Näiteks külamaja puhul peab maa olema sotsiaalmaa, tootmishoone puhul tootmismaa. Elamumaale ei saa vabrikut ehitada. Maa sihtotstarbe muutmine käib vallavalitsuse kaudu.
• Kui tahetakse rekonstrueerida olemasolevat hoonet, siis peab ehitusregistris olema vastav kanne, et hoone on antud otstarbeks rekonstrueerimiseks sobiv. Elamut ei saa rekonstrueerida vabrikuks, hotelliks ega laudaks, eelnevalt tuleb teha ehitusregistris muudatus, milleks pöörduda vallavalitsuse poole.
• Hoone ehitamiseks (sh ka rekonstrueerimiseks) peab olema vallavalitsuse poolt välja antud KEHTIV ehitusluba.

Teisi probleeme:

• Projekti toetuse taotlusele peavad olema lisatud hinnapakkumised ühe või teise teenuse või asja ostmiseks. Siin tuleb olla tähelepanelik ja kontrollida, et hinnapakkujal oleks KEHTIV registreering (või litsents) Majandustegevuse Registris ja et hinnapakkumine oleks nõudekohaselt vormistatud ning kehtiks vähemalt projekti elluviimisega alustamiseni.

• Projekti toetuse taotlemisel tuleb arvestada, et projektitoetuse taotleja juhatuse liige ei tohi olla ka hinnapakkumise esitaja juhatuse liige, s.t seotud ja huvitatud isik. Seega ei saa ka külaseltsi esimees ise esitada hinnapakkumist näiteks külakoolituse läbiviimiseks.

Kuidas käib taotluste menetlemine:

• Enne taotlusvooru tähtaega korraldab Raplamaa Partnerluskogu Maavalitsuse hoones meetme infopäeva, kus saab vastused ja nõu küsimustele. Taotluste koostamiseks oskavad nõu anda samuti valdade arendustöötajad ja Raplamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse spetsialistid.
• Tähtajaks tuleb esitada Maavalitsuse valvelauda Raplamaa Partnerluskogu nimele taotluste täiskomplekt (taotlusvormid ja lisad). Täiskomplekt esitatakse KAHES EKSEMPLARIS ja taotluse vorm ning projekti kirjelduse vorm esitatakse LISAKS VEEL DIGITAALSELT (saadetakse e-postiga).
• Tähtajaks esitatud taotlusi hakkavad läbi vaatama projektieksperdid – nõustajad. Nende ülesanne on leida üles taotluse puudused ja vead ning teha ettepanekud taotlejale projektide parandamiseks ning täiendamiseks. Projektivooru nõustamise periood võib kesta kuni kuu-poolteist, selleks ajaks saavad need, kes tahavad, oma taotlused korda.
• Täiesti korda tehtud ja kõlbulikud taotlused antakse edasi projekti hindamiskomisjonidele (igal meetmel oma komisjon). Komisjonid koosnevad eelkõige sõltumatutest ekspertidest (pangatöötajad, ehitusspetsialistid, kultuuritöötajad, noorsootöötajad jt). Komisjoni liikmed tutvuvad projektidega niihästi paberil kui ka sõidavad välja kohapeale.
• Pärast väljasõitu hindavad eksperdid igaüks igat projekti vastavalt antud meetme hindamise korrale (väljapandud kodulehel), kus annavad igale projektile vastavalt kriteeriumidele kuni 15 erinevat hinnet ja arvutavad välja omapoolse iga projekti koondhinde.
• Projektide koondhinnete alusel koostatakse komisjoni poolt lõplik projektide PINGERIDA ja tehakse ettepanek toetada vastavalt sellele projekte. Komisjon saab esitada toetamiseks projekti ainult selle summa piirides, kui palju meetmes raha on.
• Raplamaa Partnerluskogu juhatus vaatab läbi ja kinnitab komisjoni otsused, koostab projektide kooskõlastamise ja heakskiitmise kirjad.
• Taotlejad viivad heaks kiidetud projektide taotlused ise Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) Raplamaa büroosse.
• Raplamaa PRIA büroo töötajad kontrollivad üle taotlused ja saadavad kontrollitud taotlused edasi PRIA keskusesse Tartus.
• PRIA Tartu keskuses vaatavad taotlused veelkord üle Maaelu investeeringutoetuse büroo LEADER spetsialistid ja koostavad rahastamise otsuse (või ka tagasilükkamise otsuse), millele kirjutab alla PRIA peadirektor.
• Pärast otsuse saamist sõlmitakse taotlejaga vastav leping.

Millal võib alustada projektide elluviimisega?

Projekti elluviimisega võib OMAL RISKIL alustada järgmisel päeval pärast taotluse sisseviimist RAPLAMAA PRIA-sse (mitte Raplamaa Partnerluskogusse). 2011. a võib ka vabatahtliku tasustamata tööga alustada kohe pärast taotluse sisseviimist, enam ei ole vaja oodata PRIA rahastamisotsust.

Millised on 2010. aasta sügise taotlusvoorud?

1. septembril 2010 olitähtaeg projektitoetustele MIKROETTEVÕTETE ARENGU meetmes. Toetatakse kuni 10 töötajaga mittepõllumajanduslike ettevõtete investeeringuid ehitamiseks ja seadmete ostmiseks.

20. oktoobril 2010 on tähtaeg mittetulundusühenduste projektitoetustele KÜLADE OMAALGATUSE JA SOTSIAALSE AKTIIVSUSE EDENDAMISE meetmes. Toetatakse maaeluedendavaidettevõtmisi ja üritusi (mitte ehitamist ega soetusi). Esialgne tähtaeg 1. oktoober lükati taotlejate palvel edasi.

Millised on 2011. aasta taotlusvoorud?

2011. aasta alguses (jaanuaris) on taotlusvoorude tähtajad külade investeeringumeetmesse (Asulate füüsilise elukeskkonna parendamine), mikroettevõtete arengu meetmesse, rahvakultuuri toetuse meetmesse (Pärimustraditsioonide säilitamine ja arendamine) ning noorsootöö meetmesse (inimressurssi ja sotsiaalse kapitali arengu toetamine). Täpsemad tähtajad määratakse 1. novembriks 2010.

Senine kogemus on näidanud, et taotluste parandamine ja täiendamine ning kontrollimine võtab kaua aega, tihtipeale üle poole aasta. Enamike projektide elluviimine toimub aga suviti, mil on parim aeg niihästi ehitamiseks kui ka suveüritusteks. Selleks, et taotlejad saaksid enne suve oma toetuse kinnituskirjad PRIA-st kätte, avab Raplamaa Partnerluskogu 2011. a taotlustele EELVOORUD 2010. a novembrikuus.

Eelvoorudesse esitatakse taotlused samadel tingimustel nagu ka põhivoorudesse. Oluline on see, et taotleja ei pea muretsema ega närveerima, kui mõni dokument (näiteks ehitusluba) ei jõua õigeks ajaks valmis, kui ei osata täpselt koostada taotluse kirjeldust või eelarvet. Eelvoorudesse esitatud taotlused vaadatakse projektinõustajate poolt läbi kahe kuu jooksul (november ja detsember) ja aidatakse ühisel jõul viia täieliku abikõlbulikkuseni. Eelvoorus parandatud taotlused lähevad automaatselt üle PÕHIVOORU. Samas saab taotlusi esitada ka otse ainult põhivooru ilma eelvooru läbimata. Kuid põhivooru taotlejal tuleb arvestada, et projektiekspert teavitab teda ainult avastatud vigadest ja puudustest ning annab 7 tööpäevase tähtaja nende kõrvaldamiseks. Kui selleks ajaks on vead ja puudused parandamata, arvatakse projekt taotlusvoorust puuduste pärast välja.

Lõpetuseks

LEADER projektide taotlemine algas Eestis 2009. aastal ja on suhteliselt uus nähtus. Sellega on põhjendatud ka probleemid projektide menetlemisel. Esitatud projektide arv Eestis oli oluliselt suurem kui oodati teiste Euroopa Liidu riikide kogemuste põhjal. Seetõttu mõnevõrra aeglustus ka projektide läbi vaatamine kõikides lülides. Põllumajandusministeerium on võtnud tarvitusele abinõud, praegu on kooskõlastamisel uus LEADER määrus, mis muudab senist korda ja paneb kohalikele LEADER büroodele, ka Raplamaa Partnerluskogule oluliselt juurde kohustusi ja õigusi. Samuti suureneb LEADER töögrupi spetsialistide arv PRIA Tartu keskuses. See kõik peaks kaasa tooma projektide hindamise ja läbivaatamise kiirenemise ja vaidluste vähenemise.