Mihkel Kübar: arvamuste rohkus koolijuhtide valimisel

 (1)
Mihkel Kübar: arvamuste rohkus koolijuhtide valimisel
Pilt on illustreerivFoto: Taavi Arus

Tavatsetakse öelda, et nii palju, kui on inimesi, on ka eri arvamusi. Arvamuste paljusus on kindlasti nii linna, väikest Eesti riiki kui maailma tervikuna edasi viiv jõud. Ei ole kahtlustki.

Samas on arvamusel ja arvamisel vahe ning kust läheb piir avatud, edasiviiva arvamuse ning isiklikust kibestumisest, vihast, pettumusest jms kujunenud seisukoha vahel, oleneb paljuski inimese enda sisemisest tundest.

Oleme jõudnud oma haridusmuudatustega linnas etappi, kus hetkel on pooleli mõlema 1. septembril 2013. aastal alustava õppeasutuse juhi valimine.

Minuni jõudnud kõmu, justkui oleks Jõgevamaa gümnaasiumi direktori valimise esimeses voorus valitud koolile juhiks täiesti sobimatu kandidaat, ei vasta tõele. Kandidaat oli mitmeid aastaid ministeeriumi tasemel haridusega tihedalt seotud. Tema ideed, praktiline juhtimiskogemus erinevatest asutustest ning mõtted, mida ta soovis uue kooli puhul rakendada, ei tekitanud komisjoni enamuses kahtlusi, et tegu ei oleks õige inimesega õigel kohal. Valitud kandidaat ei saanud ministriga kokkuleppele töölepingu küsimustes ja sellest on tõsiselt kahju. Komisjoni ülesanne oli leida uuele koolile parim juht, mitte reastada headuse alusel kõik kandidaadid. Seetõttu kuulutati vastavalt ministri määrusele välja uus konkurss, mis lõpeb käesoleval kuul.

Jõgeva põhikooli direktori valimise komisjon on tänaseks päevaks oma töö lõpetanud ning teinud ettepaneku kinnitada kooli juhiks praegune Jõgeva gümnaasiumi direktor Taisto Liivandi. Kokku osales direktori konkursil seitse kandidaati. Sealhulgas olid kandidaadid nii meie piirkonnast kui ka mujalt. Seitsmest neli otsustas komisjon kutsuda vestlusele. Kõik vestlusele kutsutud kandidaadid olid pikaaegse koolijuhtimise kogemusega. igaüks neist neljast lõppvooru jõudnud inimesest oli väärt juhtima loodud põhikooli. Komisjoni ülesanne oli valida saabunud kandidaatide hulgast välja parim ning esitada kinnitamiseks Jõgeva linnavalitsusele.

Kuna tehniliste probleemide tõttu ei jõudnud komisjoni otsus õigeaegselt linnavalitsuse liikmeteni, siis oli linnavalitsuse liikmete soov võtta veel nädalapäevad aega, et kohtuda komisjoni poolt välja valitud kandidaadiga ning vaadata läbi laekunud pöördumised. Linnavalitsus jõuab otsustamiseni oma järgmisel istungil, mis toimub 3. detsembril. Linnavalitsuse enda poolt moodustatud komisjon on otsuse teinud ning linnavalitsusel jääb üle seda ainult kinnitada.

Uue koolijuhi valimine on avalikkuse suure huvi ja tähelepanu all ning seda kindlasti põhjendatult. Neid osapooli, kes on uue kooli heast käekäigust huvitatud, on väga palju. Seetõttu on erinevatel huvirühmadel ühelt poolt kindlasti erinev arusaam heast koolijuhist ning teiseks erinev nägemus juhitavast koolist.

See pole kindlasti mitte vale, kuid haridusvaldkonna eripärasusest tulenevalt on pea igal inimesel oma nägemus, kuidas peaksid asjad hariduses käima. Täie vastutustundega saan siinkohal kinnitada, et Jõgeva linnavalitsuse eesmärk on alati olnud ja on jätkuvalt leida tänasel päeval uuele koolile parim juht.

Muutustetuules on üsna selge, et inimeste ootused millelegi suurele, uuele ja ilusale on põhjendatud. Samas ei tähenda see alati seda, et kõik head ootused, mis on uue kooliga seotud, ei võiks teoks teha ka mõni täna meie linnas tegutsevatest koolijuhtidest. Uuendus koos olemasolevate väärtuste hoidmisega ei tohiks kuidagiviisi kahjustada tulevikuperspektiivi linna hariduselus.

Pigem annab teatava stabiilsuse sellele, et muutusteperioodil ei unustataks arvesse võtta seda head, mida meie koolid juba täna endas kannavad. Pikaaegse koolijuhina on Taisto Liivandil väga selge arusaam kooli rollist ühiskonnas, noorte inimeste väljakujunemisest loovateks ilmakodanikeks, kes endast ja teistest oskavad lugu pidada. Lisaks on tal lugupidamine õpetajate ning lastevanemate vastu. Kui väidaksin, et kõik need aastad, mil Liivandi on juhtinud Jõgeva gümnaasiumi, on olnud täiesti probleemivabad, siis valetaksin. Nende aastate jooksul on olnud kindlasti mitmeid situatsioone, mis on lahendatud parimal viisil ning kindlasti probleeme, mis ei ole pruukinud saada sellist lahendust, mida erinevad osapooled oleksid soovinud.

Emotsionaalne "nõiajaht" lugupeetud kauaaegsele koolijuhile, kus sõnu ei valita, näitab minu arvates, et kogukonnas on tõsine väärtustekriis. Üksteist austav hoiak oleks päevaga meie linnakesest justkui pühitud.

Loe veel

Komisjon oli üheksaliikmeline. Linnavalitsusel oli arutluse all mitmeid erinevaid komisjonide koosseise. Linnapea soov oli kaasata otsustamisprotsessi suuremal määral volikogu liikmeid, kes mängivad läbi oma otsustamiste linna haridusuuenduses märkimisväärset rolli. Õpetajate ja õpilaste esindaja mittekaasamine komisjoni koosseisu võib tunduda esmapilgul ebaõiglane, kuid kui jälgida viimase nädala sündmusi linnas, saab igaüks aru, miks sellise delikaatse küsimuse lahendamisse ei kaasatud nende sihtgruppide esindajaid, kes oleksid võinud sattuda oma kaaslaste hulgas pahameele alla ja seda ükskõik missuguse kandidaadi valituks osutumise puhul. Linnavalitsus püüdis seda vältida.

Jõgeva põhikooli konkursil ei osalenud ühtegi halba ega sobimatut kandidaati. iga inimene on erinev ning komisjoni ülesanne oli erinevaid plusse ja miinuseid kaaludes jõuda sobivaima lahenduseni. Ja minu hinnangul on komisjon teinud oma tööd väga hästi.

Kandidaatide võrdsust näitab ka seik, et parima väljavalimiseks oli komisjonil vaja läbi viia kaks salajase hääletamise vooru. Viimastel nädalatel sotsiaalmeedias välja öeldut lugedes tuli mulle meelde Poola filosoofi Kolakowski ütlus: "Sallimatuse potentsiaal on igaühes meist olemas, sest omaenda maailmapildi pealesurumise vajadus teistele on enamasti tugev; tahame, et kõik usuksid sedasama, mida meie, sest siis tunneme end turvaliselt ja ei pea kaaluma oma uskumusi või teistega vastanduma." Mõelgem sellele.

Meil on linnana ühiselt ees palju tööd, et elu võimalikkus Jõgeva linnas säiliks. Seetõttu kutsun üles argumenteeritud mõttevahetusele uute koolide näo kujundamisel, mitte ühe või teise tulevase võimaliku koolijuhi mustamisele.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare