Karikakra lasteaed on väga omapärane ning ainulaadne Eestis. Kujunduses on läbiv teema karikakar ning ehituses on kasutatud väga palju eritellimusel valminud elemente. Võin kinnitada, et valmiv hoone on meie lastele väga hea paik. Eelmise hoonega võrreldes kardinaalselt erinevad on ka töötajate töötingimused. Valmiv hoone ammutab teatava osa oma energiavajadusest päikesepaneelidest, mida ei ole siiani kasutatud ühelgi meie linna hoonel.

Eriti hea meel on mul selle üle, et uues majas on ka õpetajatel paremad võimalused oma rasket tööd teha. Lasteaed saab endale oma köögi, kus saab valmistada tervislikku, värsket ja maitsvat toitu.

Viimastel aastatel tuli Karikakra lasteaia lastel süüa mujal valmistatud toitu. Kahtlemata on oluline, et lapsed omandavad lasteaias vajalikud oskused, saavad siin mängida ning arenevad vastavalt eale, kuid sama tähtis on tervislik toitumine ning õigete toitumisharjumuste väljakujunemine.

Uuendusena saavad lapsed uues hoones enda kasutusse eraldi metoodikatoa. See võimaldab jagada lastele oskusi ja teadmisi, mida oli endises keskkonnas tunduvalt keerulisem, mõnikord ka võimatu teha. Ainulaadse ja täiesti uue, 21. sajandi tingimustele vastava hoone ehitamise otsust ei tasu kindlasti kellelgi kahetseda. Kaasaegsest töö- ja õpikeskkonnast on vahest isegi olulisem see, kuidas lapsed, töötajad ja lapsevanemad ühises koostöös hoonesse vaimse ja kasvamist toetava õhkkonna kujundavad. Lõppude lõpuks on väline kest ainult üks väikene osa lasteaia töös. Nüüd, kus meil on linna mõlema lasteaia baasil olemas kaasaegne keskkond, saame järgnevatel aastale keskenduda üha rohkem alushariduse sisulise arengu toetamisele.

Kogu Karikakraga seotud loost on linnavalitsusel kõige ilusa kõrval ka kõvasti õppida. Pean eelkõige silmas etappide planeerimist, et tulevikus ei kannataks ehitamisega seoses kõige rohkem need, keda konkreetne hoone puudutab. Pean siin silmas lapsi, kes on ehituse tõttu pidanud häbiväärselt kaua asenduspinnal olema.

Ajalooliselt oluline on ka fakt, et Karikakar on esimene avalik hoone läbi aastakümnete Jõgeval, mis valminud avaliku arhitektuurikonkursi tulemusel. Ma olen veendunud, et see on praktika, mida võiks kasutada ka tulevikus. Konkursi tehnilise poole läbiviimisega peame veel kõvasti tööd tegema, kuid põhimõte, et iga Jõgeva linnas tulevikus ehitatav avalik hoone võiks saada tegelikkuseks läbi avaliku ja avatud ideedekonkursi, peaks saama reegliks, mitte olema erand.

Ühe linna avatus ideedele, mõtetele, erinevatele inimestele on paikkonna arengule oluliselt suurema tähtsusega kui mõni rahaline toetus. Kaasaegne, demokraatlikke väärtusi hindav, edasipüüdlik ning leidlik mõtteviis on see, mis aitab tulevikus Jõgeval kinnitada oma staatust maakonna tõmbekeskusena. Nii Karikakra kui Rohutirtsu loos on olnud tähelepanuväärne roll kõigil poliitilistel jõududel meie linnas. Samamoodi on mõlemast loost ka kõigil õppida, sest linna mõlema lasteaia hoonete renoveerimise ja ehitamise puhul ei ole kõik kaugeltki plaanipäraselt läinud. Karikara valmimisega oleme linnana päris kindlasti jälle sammukese rikkamaks saanud. Ja seda väga mitmes mõttes.