„Mi(i)na - ühe tüdruku lugu"

„Mi(i)na - ühe tüdruku lugu" pole tavaline lavastus ega ka tavaline tantsulavastus, sest lugu iseenesest on ... tavaline lugu sinu (minu) õest, naabritüdrukust, koolikaaslasest.

Miina lugu viib publiku mitte ainult pildi juurde, vaid ka selle sisse ja sellepärast see hea ongi. Õigem oleks öelda, et kogu etendus on liikuv filmilint, mis sind (mind) endasse kerib ja ühelt võtteplatsilt teisele juhib, andes sulle (mulle) võimaluse korduvalt kaadris esiplaanile astuda. Samal ajal toimuvad foonil ehk koolimaja koridoris ja aknalaudadel tegevused, mis koolipingi ammu unustanud inimesele selle aja ja hõngu taas mälus esiplaanile manavad.

Lugu algab fuajees, kus väikesed Miinad pisut aukartust äratavas tarkusetemplis püüdlikult oma (tantsu)lugusid esitavad. Kellahelin ja kutsuv käeviibe viib publiku treppidest üles-alla edasi järgmisse ja järgmisse võttepaika.

Aste-astmelt koos Miina sirgumisega jagab lindistatud õpetajahääl publikule teadmisi eesti keelest ja kirjandusest, inglise keelest jms.

Piki koridore liikudes antakse pealtvaatajale (kes nüüd on esiplaanil) elav ülevaade sellest, mida koolitundides õppima peab ja mida õppida tahetakse - joonistamine, õmblemine, pillija pallimäng jne.

Väga ilmeks kujund on pappkarbist kookon, millest nähtaval vaid raamat ja seda hoidvadlehitsevad käed. Eksamid ...

Ka napp lavakujundus, kui koridori lakke riputatud vihmavarjud ja vanad vinüülplaadid segi uuema aja CD-dega nii lubavad öelda, aitab etendusele kaasa.

Tantsude muutuv iseloom käib kaasa sinu (minu) kasvamise ja arenemisega. Alustades kohusetundlikult sooritatud võimlemisharjutustest ja rajurokist (palun vabandust, kui muusikastiiliga mööda panen - J. K.) ja lõpetades rahvamuusikaga. Tekivad esimesed vajadused tähelepanu osaliseks saada kuni õrnade tunnete purunemiseni. Nii nagu sinul (minul) koolipõlves juhtub ja õnneks ka üle läheb.

Ma ei tea, kas oli lavastaja taotlus lasta lauljal (Hanna Kristiina Liht), keda kitarril saatis Kristjan Kõva, esitada oma lugu just nii, nagu nad seda tegid. Hanna Kristiinat teame kui väga võimekat lauljat ja ilmselt paljud publikust just sellele vastavat esitust ootasid. Selle asemel kuulsime aga tagasihoidlikku interpreteeringut. Minu meelest oli otsus lasta laulul selliselt kõlada ainuõige - häbelik koolitüdruk, kes esimest korda punastades oma tundeid jagada julgeb. Tuleta meelde, mis ka kavalehel kirjas: „... tunne ja ela koos minuga!" - sina (mina) samuti ...

Finaal aulas on loo kulminatsioon - pelglikust võimlemistüdrukust on saanud kaunis ja särav noor neiu, kes on valmis avatuna ellu astuma, tõusma esiplaanile selle maailma pakutavates osatäitmistes.

Kokku võttes on Kairis Kontuse lavastatud „Mi(i)na - ühe tüdruku lugu" pisiasjadeni hästi läbi mõeldud terviklik etendus, kus Miina kasvamine ja arenemine tantsu kaudu tajutavaks saab, kus sina (mina) kasvad või taaskasvad koos Miinaga.

Kokku neli tantsuetendust 20. ja 21. märtsil koolimajas. Lugu ühe tüdruku sirgumisest neiuks, tema kooliteest, tunnetest, unistustest.

Lavastaja Kairis Kontus Kunstiline juht Katrin Kurjama Koreograafia, juhendajad Kairis Kontus, Maris Laev, Silvia Purje, Ulvi Mägi, Monika Valdre, Sandra Kattai, Jane Kensap-Künnapas, Helena-Mariana Reiman, Maido Saar, Sirje Aija, Helerin Vunk Heli ja valgus Siim Pohlak Helikujundus Hannes Nõlvak, Mike Maton, Allan Ilmsoo Tekstide autor Ingrid Oksaar Reklaamtrükised Astrid Murfitt Laulja Hanna Kristiina Liht Kitarr Kristjan Kõva Tants (kokku umbes 90 tantsijat) - Ilus Rüht, We Dance, JJ-Street, Rõõmupäkad, Twist

Tänu: Kohila vallavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp, Salutaguse Pärmitehas AS, Pai Pagar, Kiigemäe OÜ, Lembit Anderson, MAASIKAS & KO OÜ, Valge Roos OÜ, Arleenike OÜ, Gaudeo MTÜ, Kohila gümnaasium, Kohila mõisakool.