Varjatud vee all mõeldakse põllumajandusele, tööstusele jm kuluvat vett, mida meie tarbime mitte veena, vaid näiteks lihana, leivana, riietena, paberina jne. On välja arvutatud, et näiteks ühes A4 paberilehes on 10 liitrit varjatud vett. Kirju elektrooniliselt saates säästame ka loodust. Tassi kohvi saamiseks kulub 140 liitrit vett. Ühes hamburgeris on varjatud vett 2400 ja loomaliha steak´is isegi 7000 liitrit. Isegi paki kartulikrõpsude saamiseks kulub 185 l magedat vett. Üle mõistuse suurte numbrite taga on niisutamiseks kuluv vesi, ilma milleta pole paljudes kohtades maailmas võimalik üldse saaki saada.

Ainuüksi toidu tootmiseks kulub 70-80% kogu maailmas tarbitavast magedast veest ja rahvaarvu kasvades vajadus selle järele ainult suureneb. Täna elab meie planeedil rohkem kui 7 miljardit inimest, aastaks 2050 on meid arvatavalt veel kaks miljardit rohkem. Kõik me tahame süüa ja juua, ilma veeta inimene elada ei suuda.

Kui suured on magevee varud?

Meie planeedi veevarudest ainult 3% on mage vesi ja sellest ainult 1% on joogikõlbulik. OECD raport ütleb, et kui globaalne nõudlus vee järele kasvab samas tempos, jääb 2050. aastaks ligi pool maailma elanikkonnast ilma võimalusest kasutada magedat vett. Seda eeskätt veevaestes piirkondades, kus elab pool maailma elanikkonnast. Kuigi inimkonda õpetavad katastroofid, võiks seekord jõuda tõeni läbi teadvustamise.

Eesti on veevarude poolest õnnelikus seisus.

Seda kindlasti. Vastukaaluks kehvapoolsele kliimale võime rõõmu tunda magevee suurte varude üle. Seda mitte ainult seetõttu, et meil sagedasti sajab, vaid tänu meie looduse eripärale. Meil on palju soid, järvi, jõgesid ning meil on kvaliteetne põhjavesi. Mida aeg edasi, seda rohkem oskame oma rikkust hinnata. Vesi on küll taastuv ressurss, kuid ta taastub väga aeglaselt. Vett peab hoidma ka siis, kui teda on palju.

Kuidas vee tarbimist vähendada?

Veepäeva puhul oli palju juttu toidukadudest ja toidujäätmetest. On teada tõsiasi, et arenenud riikides visatakse 50% toidust lihtsalt minema. Seda teevad nii poed, restoranid kui ka inimesed kodudes. Kõige suuremat vee kokkuhoidu saaks toidutööstuse arvelt. Et ei oleks ületootmist ja -tarbimist.

Toitu ostes tuleks mõelda, kas kõik see, mida poest koju viiakse, ka ära süüakse. Kokkuhoid ei puuduta ainult toitu, vaid kõike meie ümber. Enne kui osta uut mööblit, kodumasinat või jalgratast, tasuks mõelda, kas poleks säästlikum vana ära remontida. Säästlikum mitte ainult oma rahakotti vaadates, vaid ka globaalses mõttes. Me ei saa lubada tarbimishulluse jätkumist.

Eestlase kohta see vist ei kehti?

Eestlast on elu õpetanud olema kokkuhoidlik, ehkki arenenud maailma harjumused jõuavad tasapisi ka meile. Kui Euroopas tarbitakse inimese kohta keskmiselt 200 liitrit vett ööpäevas ja Austraalias koguni 1000 liitrit, siis Eestis alla saja. Näiteks Keila elanik tarbib oma koduses majapidamises ööpäevas keskmiselt 77 liitrit vett.

Teile kui veefirma juhile meeldiksid kindlasti suuremad numbrid?

Globaalselt mõeldes mitte, ehkki, mida rohkem me vett tarbime, seda odavam oleks ühe kuupmeetri hind. Olen isegi välja arvutanud, et kui Keila elanik tarbiks ööpäevas 3 liitrit vett rohkem, poleks vaja olnud maikuust vee hinda tõsta. Vee hinna puhul on määravad suured püsikulud.

Kui joodav on Keila kraanivesi?

Vägagi joodav. Keila veevärki pumpame vett 200 meetri sügavuselt ja see on väga vana ja puhas vesi. Seda on läbi aegade aidanud puhtana hoida 40-meetrine savikiht.

Ja inimene ostab ikka poest pudelivett?

Pudelivee müümine on maailma üks paremaid äriideid. Liiter vett maksab poes ligi euro. Kraanist saad meil sama raha eest terve kuupmeetri - 1000 korda odavamalt! Kui linna veevärki suunatavat vett kontrollitakse pidevalt, siis pudelivee puhul ma selles nii kindel ei ole. Pudelivesi on surnud vesi. Seda on töödeldud nii, et vesi võiks seista kuid, ilma et see rikneks või tekiks pudelipõhja sade. Tervislik pole ka plastikust pudel, mis päikesevalguse käes tekitab kantserogeenseid aineid.

Soovitan kõigile, kes tahavad olla popid ja pudelist vett juua - täitke oma pudel kraaniveega ja jooge terviseks!