Nägin isiklikult kõigil kuuel päeval kõike toimuvat ja sain aru, miks ja kui väga sellist laagrit on vaja korraldada. Uskuge mind, see laager annab noorte suvele mõtte.

Sellel aastal toimus laager neljandat korda. Kõik 23 noort, kes üle Eesti osalesid laagris sellel aastal, on järgmiseks aastaks juba jah sõna ütelnud, oodates uut registreerimiskuupäeva.

Tagasiside oli nii positiivne, et lõpukontserdilt lahkuti pisarates. Keegi ei soovinud, et laager lõpeks, vaid ühiselt arvati, et see nädal aega oli liiga lühike ja kuu aega oleks palju parem olnud.

Noored ei ole hukka läinud, neile tuleb lihtsalt pakkuda midagi põnevat ja huvitavat. Samuti oleks tarvis rohkem toetajaid,et see laager veel edukamalt toimima saada.

Noored on meie tulevik ja keda veel toetada, kui mitte neid. Antslas on suvel väga vähe tegevusi, mis noori omavahel suhtlema ajendaks.

Hauka Rocki laager pakub asjalikku aja veetmist ja veel palju palju enamat.

Selle tõestuseks on kõik see mis laagris nädala aja jooksul toimus. Kohe kirjutan, mida nägin oma silmadega ja kuulsin oma kõrvadega. Meeletu harjutamine, pillid kaisus magamine, laulusõnade päheõppimine, stuudios salvestamine, bändiproovide tegemine, individuaalne pilliõpe, rütmikatunnid, vabal ajal koos musitseerimine ja kõik muu bänditegemisega seonduv - need olid tegevused, mida noored neil kuuel päeval harrastasid. Kui noortelt küsisin, kuidas läheb, siis sain vastuseks: "Meie ei saa aru, kuidas see aeg nii ruttu otsa saab, alles oli hommikusöök, siis saab nii vähe koos harjutada ja juba on lõuna ja siis õhtusöök.

Aeg lausa lendab." Kõigil oli eesmärk esineda 21. juulil toimunud lõppkontserdil väga hästi. See nõudis palju harjutamist, et kõik täpselt selgeks saaks. Olenevalt vanusest jõudsid mõned bändid õppida ära kolm lugu, mõned kaks. Bände moodustati kokku neli, liites omavahel nõrgemate ja tugevamate oskustega noored, et need siis omakorda saaksid teineteist õpetada ja täiendada vastavalt vajadusele, et moodustuks tervik. Töö, mis juhendajate poolt ära tehti oli meeletu ja mõõtmatult suur. Juhendajateks olid sel aastal samad andekad professionaalid nagu eelmiselgi aastal: Signe Hansen (laul, klahvpillid), Mati Sütt (bass), Ilja Sharapov (löökpillid, trummid), Karl Laanekask (keelpillid, kitarr), Vilho Meier (stuudiotöö).

See on üks võimalus aidata noorel areneda ja saada üks hariv ja meeldejääv kogemus suvest. Selles laagris õpitakse üksteisega arvestama ning üksteist kuulama ja suhtlema ilma facebookita. Bänd koosneb mitmest liikmest ja seal pole olemas suurt"MINA". See on aeg, kus tuleb õppida vastutama selle eest, mida ise tehakse. Igal ühel on oma roll ja seda tuleb täita hästi, sest vastasel juhul bänd ei toimi. Kuna see pole aga ainult bändis nii, vaid ka päris elus, siis olen täiesti kindel, et lapsed, kes korra bändilaagris selle läbi teevad, oskavad ka oma elus olla sõbralikumad ja teineteisega rohkem arvestada.

See aga pole kõik, sest on olemas ka neid noori, kes on väga arad, ei naerata praktiliselt üldse ja tahaksid hoida omaette, kuid siiski omavad oskust mängida pilli ja teevad seda väga hästi.

Nemad saavad siit kaasa enesekindluse ja muutuvad julgemaks. Nende päevade jooksul toimusid imelised muutused ja kõik õppisid seisma võrdselt ühel ja samal joonel. Tegelikult ei saagi seda kõike sõnadesse panna, seda peab saama ise kogeda.

Laagris osalemiseks pidid osavõtjad maksma osalustasu, sest nagu me teame ei saa tänapäeval ilma rahata kahjuks ühtegi liigutust teha. Oli ka neid, kes ei saanud laagris osaleda, sest finantsiline seis ei lubanud. Kui saaks kuidagi tekitada võimaluse ka neile noortele.

Siit üleskutse kõigile, kes seda artiklit juhtuvad lugema ja saaksid Hauka Rocki laagrit ning ka muid noortele mõeldud ettevõtmisi edaspidi kuidagi toetada. Ole just sina see, kes toetab järgmisel aastal toimuvat noortebändide laagrit HAUKA ROCK ja võid olla kindel, et sa investeerid õigel eesmärgil. Kõik toetajad võtame vastu kahel käel.

Antsla pole väike koht, siin saaks korraldada ja on ka tegelikult korraldatud nii noortele kui täiskasvanutele väga palju põnevaid tegemisi.

Ärge halvustage ja tehke maha, tundke huvi ja aidake kaasa ja võibolla läheb õnneks ning õpime rohkem kokku hoidma ja teineteist märkama, austama ja aitama nii nagu on neljal aastal õppinud seda noored Hauka Rocki laagris.