16.11.2015, 10:49
Miks saarlased möödunud sajandi alguses seeni ei söönud?
Eelmise sajandi alguses käisid mööda Eestit ringi uurijad, kes panid kirja inimeste elu-olu. Saaremaa tõmbas sajandi algupoolel päevikupidajaid-vanavarakorjajaid enda poole nagu magnet. Siit võis leida mõndagi, mis mujal oli juba kadunud. Selline on artikli autori arvamus Eesti Rahva Muuseumi kogudes olevaid päevikuid sirvides.
FOTO:
Mujal peaaegu kadunud kommetest mainigem kasvõi traditsioonilisi talupojariideid, mida kanti Saaremaal kohati veel üsna üldiselt. Näiteks Muhus ja Sõrves. Üks vana pärimuskultuuri säilimise tähtsamaid põhjusi oli kohalike pisiühiskondade – kogukondade – suurem mõju kui Eestis keskmiselt.
Proua Piht (kooliõp.) annab süüa – seeni. See proua on mulk – sööb seeni. Saarlased seeni ei söö. Neid vedeleb metsades mis hirmus. Lugu aga seisab vist ses, et nad veel nii kaugele pole “jõudnud”. Siin käiakse alles esiisadest pärandat kõvade reeglite järgi ja ebausk ei luba suurt neist kõrvale kalduda. Igal päeval näituseks on oma “menu” ammust ajast kindlaks määral. Seeni ses “menus” ei ole. Nii siis – pole tarvis.
Loe edasi Saarte Häälest.