Millal peab laps kooli minema?
Koolikohustuse edasilükkamise aluseks on eelkõige lapse tervislik seisund ja spetsialistid, kellega tuleb siis tihedat koostööd teha, on arstid. Aga väga olulisel kohal on eelnevalt olnud lasteaiast lapse kasvatajate ja logopeedi hinnang lapse üldisele arengule ning nende soovitusi koolikohustuse alustamiseks tuleks arvestada.
Kuidas aga toimida siis kui vanem soovib last kooli panna enne kooli-ikka jõudmist.
PGS §7 järgi peab vald tagama võimalusel koolikohustuslikust east nooremale lapsele koolikohustuse omandamise, kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust, ning vanem on vallavalitsust õppima asumise soovist teavitanud enne käimasoleva aasta 1.maid.
Seega saab lapse koolivalmidust hinnata lasteaed. Spetsialistid lasteaiast - kasvatajad ja logopeed, kes pidevalt lapsega tegelevad, teavad täpselt, kas laps on valmis suureks pingutuseks, mida nõuab kool. Kuueaastase lapse põhitegevus on siiski veel mäng ja areng läbi selle. Tal alles kujunevad arusaamad kohustustest ja sellest, et kooli peab iga päev käima. Koolis ei saa minna lihtsalt mängunurka kui tuleb tuju, või visata vaiba peale pikali, kui enam ei jaksa. Koolis peab suutma püsida oma kohal 45 minutit. Koolist ei saa puududa, kui enam ei jaksa - teised lähevad juba õppematerjalidega edasi. Ja tööd hakkavadki kuhjuma. On muidugi olemas ka väga tragisid kuueaastaseid lapsi, kes saavadki aasta vanemate kollektiivis hästi hakkama.
Millal siis peaks laps kooli minema? Kas aasta varem, õigel ajal või aasta hiljem?
Lähtuda tuleks kindlasti lapse tasemest, tervisest, sotsiaalsest, füüsilisest ja kognitiivsest valmisolekust. Kindlasti peab lapsevanem mõtlema, kas laps saab iseenda teenindusega koolis hakkama (pesemine-riietumine sporditunni järel, eneseteenindamine sööklas, julgeda vajadusel täiskasvanu poole pöörduda abi palumiseks, töövahendite ja töölaua korrashoid jne). Ka peenmotoorika areng on tähtis. Kui laps hoiab pliiatsit kramplikult kord ühtmoodi, siis teistmoodi sõrmede vahel, ega suuda joont hoida, on selge, et enne kooliminekut tuleks rohkem joonistada ja värvida ning õppida õigesti pliiatsit ja kääre kasutama. Kindlasti ei tohiks 6-aastaselt koolipanekul olla määravaks see, et laps oskab 10 piires arvutada ja sõnu kokku lugeda. Eraldi teema on muidugi veel see, kui pere kodune keel ei ole eesti keel. Tore, kui laps on käinud lasteaias eesti rühmas ja on omandanud sõnavara, millega saab sõpruskonnas hakkama. Aga kas see on ikka piisav, et koolis hakkama saada - tulevad erinevad õppeained ja spetsiifilised mõisted. Küll läheb raskeks, kui ühel hetkel on ees loodusõpetuse tekst, kus iga kuues sõna on tuttav. Sellisel juhul peaks küll lapsevanem mõtlema, kas mitte küsida hoopis koolipikendust, lasta lapsel lasteaias kasvada-küpseda ja laiendada sõnavara.
