Jah, aga miks ikkagi lumelinna lõvi unenägu?

Kui kõik olid saali kogunenud, võlusid karnevalitegelased oma kätega välja lumesaju, millest tekkisid suured lumehanged. Ning kui sebra, koer ja jänes (õpetajatest peojuhid) arutlesid, mida kogu selle lumega ette võtta, jõuti järeldusele, et võiks ehitada lumelinna. Lasteaia saalis käib ehitamine mõistagi mitte labida, vaid lauluga.

Keerukuju mäng muutis kõik saalis viibijad lumekujudeks ning tiivulised ükssarvikud oma võlurätikutega nõidusid kujud elavaks. Tegelasterohke, sagiv ja särav lumelinn oligi valmis. Kuid ükssarvikute võlurätid polnud suutnud unest äratada lõvi, kes magas keset saali! Kuna loomade kuningas magas, otsustasid sebra ja koer pidu pidada. Kõlas The Tokensi „Lion sleeps tonight" ning sebra juhendamisel tantsis kogu lumelinna seltskond. Humoorikas laul ning jõukohased tantsusammud haarasid kõiki kaasa. Lumelinnas käis pidu täie hooga!

Jah, aga... aga lõvi magas ikka veel... Pärast pikki kõhklusi ning argliku sebra julgustamist otsustati ka lõvi äratada. Kuidas äratatakse lõvi? Aga loomulikult Aafrika trummi ning rütmilise lausumise "waka-waka ärka!" saatel. Ulja jänese eestvedamisel kasvas Aafrika trummipõrinast välja muusika „It´s time for Africa". Metsiku tantsu saatel, milles kõik osalesid, ärkas lõpuks ka lõvi, kes osutus tõepoolest sõbralikuks ja vahvalt sportlikuks loomaks ning hakkas oma unenägu jutustama.

No mida küll üks lumelinna lõvi unes näeb? Meie lõvi nägi unes koeri ja kasse, kurje kukkesid ja vallatuid ahvipärdikuid, valgeid jäneseid ja kappavaid hobuseid... Sellest kõigest laulsid lõvile ka lapsed. Koos vihuti džungli umpa-umpat ja tehti kukepoksi... Ainult vahetevahel lõvi unustas end ja kippus möirgama. Aga mis lõvi see on, kes vagusi püsib ja valitseja häält ei tee...

Vahvat trallimist, rõõmu kostüümidest, laulust, tantsust ja mängust jagus kõigile lastele ja õpetajatele. Nõlvaku Lasteaia esimene karneval (oleme ju noor lasteaed!) oli unenäoliselt fantaasiaküllane ja lõbus.