Millest räägib Viimsi valla vapp?
Meie valla vapi sümbolid räägivad koduvalla huvitavast ajaloost, vapil on oma sügav sisu ja tähendus. Kuna meilt on korduvalt küsitud vapi tekkelugu, siis avame siinkohal mõned killud.
Viimsi vald asub mere ääres, tegelikult võime öelda, et mere sees. Meri on aegade algusest peale kujundanud siinse piirkonna asustust ja kultuurilugu. Nii on ka valla sümboolika ja kõrgeimad tunnustused - autasud, nagu vaal ja vaalapoeg - inspireeritud merest.
Peaaegu kümme aastat tagasi, kui mõlgutati mõtteid Viimsi sümboolika üle, seostas vallarahvas Viimsi sümboolika peamiselt merega. Otsustati, et vapil peaks olema kujutatud meri, paat ja kala. Kala siiski õnneks või õnnetuseks vapile ära ei mahtunud.
Meri ja paat
Iidsed kauba- ja laevateed läksid just siitsamast Viimsi kõrvalt merest laia maailma. Läbi aegade on meri andnud kohalikele kaluritele ja randlastele leiva lauale, võimaluse vedada nii ausat kaupa kui ka salasoola või kaubelda salapiiritusega. Meri võib olla ka halastamatu - ta võib nõuda ohvreid, lõhkuda paate ja püüniseid ning jätta inimesed merehätta. Merega ei mängita, öeldi vanasti, merd peab austama, teab iga viimsilane.
Meri ja meretee on põhjustanud võõraste võimude vallutusretki ja merelahinguid, mida viimsilased on läbi sajandite mitmeid kordi näinud ja ka kogenud. Mere äärde on püstitatud erinevatel ajastutel võimsaid merekindlusi, kehtestatud rangeid piirirežiime või rajatud kordonite võrgustikke. Samas on siiski üks asi olnud kogu aeg muutumatu - Viimsisse tullakse elama mere pärast.
Sajandeid oli see seotud kalapüügiga, tänapäeval on aga prestiižne mere ääres elada ning omada võimalust merel käia.
Paadid ja laevad on teine element, mis aegade algusest on olnud Viimsi sümboliks, olgu need siis purjepaadid, aerupaadid, traalerid, suured reisilaevad Tallinna lahel või kaatrid uute moodsate villade sadamas.
Lipp ja laineharjad
Viimsi vapi värvid must ja sinine vastavad riigilipu värvidele. Sinine tähendab ühtlasi merd, mis Viimsi valda ümbritseb. Hõbedane lainelõikeline joon sümboliseerib nii laineharju kui ka kaldale loksuvat vahust lainet - ühel pool meri, teisel pool maa. Valla vapi keskel on kujutatud V-kujulist noolt, mis üheltpoolt viitab Viimsile, teisalt kujutab see laineharjal sõitvat paati või laeva või ka randuva paadi nina. Viimsi valla lipp on sinine, mille keskel asub valla vapp, sümboliseerides seeläbi merega ümbritsetud Viimsi valda.
Meremehesõlmedega ametikett
Lisaks vapile ja lipule on merest inspireeritud vallavanema ametikett. Kett koosneb 13 hõbedaga raamitud ja lihvitud paekivisõõrist, mida ühendavad omavahel 13 hõbedast meremehesõlme. Paekivi ja sõlmed sümboliseerivad Viimsi vallale iseloomulikku maa ja mere ühtsust.
Viimsi vaalad
Viimsi vald annab välja kahte tunnustust-autasu: Viimsi vaal ja Viimsi vaalapoeg. Viimsi vaal antakse vallale osutatud eriliste teenete eest, vaalapoeg antakse kuni 26-aastasele noorele silmapaistvate teenete eest kultuuri, spordi või noorsootöö alal, eduka kooli lõpetamise puhul või muu silmapaistva saavutuse eest. Vaal ja vaalapoeg on kõrgeimad vallapoolsed tunnustused. Viimsi vaala ja vaalapoja autor on skulptor Seaküla Simson. Kuju legend on seotud 1851. aastaga, kui siinsetes vetes ujus ringi küürvaal. Vaala nähti Prangli saare juures, ta ujus Aksi taga, kuni lõpuks uhtus meri uimase vaala Rammu saare randa. Kalurid näitasid vaala raha eest Tallinnas Kalarannas, kuni K. E. von Baer selle kaluritelt teaduslikuks uuringuks ära ostis.
Tänapäeval paikneb "Viimsi vaala" skelett Peterburi Teaduste Akadeemias.
