Kusjuures,  selle autokaupluse juures on huvitav asi veel see, et iga kord tuleb ligi tund aega olla ootevalmis, sest kunagi ei ole päris kindlalt paigas, mis kell ta sihtkohta jõuab. Kõik oleneb sellest, kui palju on kliente.

 Kusjuures, natuke ebatavalisematest toidukaupadest võib vaid unistada. Kui on soov osta näiteks toorjuustu, siis tuleb eelnevalt kaupluse eestvedajale helistada, et ta hulgimüügis käies toorjuustu ka peale võtaks. Nädala lõpus tuleb aga tellida isegi kõige tavalisemaid asju- vahukoor, piim, kohvikoor. Kõik asjad, mis on kergesti riknevad tuleb nädalalõppudel eelnevalt tellida. Tarbekaupadest on kõige vajalikumad asjad siiski esindatud - šampooni, seepi, tualettpaberit ja pesupulbrit ikka saab. Valikuvõimalus küll puudub aga vähemalt on midagigi olemas.

Ma saan küll aru, et inimesed harjuvad kõigega aga mina isiklikult seda tõesti ette ei kujuta, et ma peaksin elama kohas, kus toidukaupa ja eluliselt tähtsaid tarbekaupu saab kaks korda nädalas osta maja ette sõitvast bussist ja muude kaupade jaoks pean ma sõitma mitukümmend kilomeetrit bussiga linna.

Kuid ma pean ütlema, et hoolimata puudujääkides on tegemist siiski tõeliselt tänuväärt tegevusega. Äri, mille kasum on ilmselt peaaegu olematu, kuid mille puudumisel oleks väga suur hulk maainimesi tõsise probleemi ees. Nende ainukeseks võimaluses ongi sellisel tüütul moel „poes käia.“