Milline on Kose ja Kõue valdade ühine ajalooline taust?
Kihelkondlik jaotus oli ainukehtiv alates muinasajast (tõenäoliselt alates 9.-10. sajandist) kuni 20. sajandi alguseni välja. Muinasaegsest umbes viiekümnest kihelkonnast arenes kusagil 14.-15. sajandiks välja sadakond kirikukihelkonda, mis püsisid küllaltki muutumatutena kuni 20. sajandini.
Alles viimased sada aastat on kihelkondi asendanud vallad, mis arenesid 19. sajandi lõpul välja mõisavaldadest ning on tänase kuju saanud nõukoguaegseteks külanõukogudeks ümberkujundatult, mis ei arvesta tihti ajalooliste piiridega.
Seevastu paljud kihelkonnad on olnud väga püsivate ja sageli looduslike piiridega, mis lubab arvata, et nad on tekkinud ühe kogukonna hallata olevatest aladest enam kui tuhat aastat tagasi. Üks selliseid on Kose kihelkond, millel on selged looduslikud piirid, mis ei ole eriti muutunud viimase tuhande aasta jooksul. Seega on Kose kihelkond kujunenud loogilise tervikuna välja juba muinasajal, oletatavalt 9.-11. sajandi paiku.
Kuni 20. sajandi alguseni oli Kose kihelkond 97% osas säilinud oma muinasaegses ulatuses, v.a. Kiviloo väiksem ümbrus (mis läks millalgi keskajal Harju-Jaani alla) ning Mustla koos lähedaste soosaartega, mis 18. sajandil liideti Järvamaaga. Praegune olukord, kus sajandeid tervikliku Kose kihelkonna ala on poolitatud Kose ja Kõue valdade vahel (ning väiksem põhjatipp Alavere juures kuulub veel Anija vallale), on kestnud vähem kui sada aastat.
Aladel, kus viimase saja aasta jooksul on tekkinud uusi asustus- ja tõmbekeskusi (raudtee, tööstuse, linnade vm arengu tõtt u), on vanade kihelkondade ja kihelkonnakeskuste struktuur kadunud ning omab peamiselt vaid ajaloolis-kultuurilist tähendust. Kose aladel midagi niisugust toimunud ei ole - kogu kunagise kihelkonna alade suurimaks asulaks ja tõmbekeskuseks on jätkuvalt Kose kui vana kihelkonnakeskus.
Seetõtt u on tuhat aastat kestnud piirkond säilinud loogilise tervikuna ka praegu, hoolimata sellest, et ala on jaotatud mitme omavalitsuse vahel.
