Kohalike jaoks olid põhiküsimusteks kalapüük ja ehitusnõuded.
Marti Hääl: „Rannakalanduse kui kultuuripärandi säilitamine on küll üks kaitse-eesmärkidest, aga midagi konkreetset selle traditsiooni säilimiseks ja kaitseks pole tehtud. Lahemaa rannakaluritele võiks eelisõiguse anda sarnaselt asustatud väikesaarte püsielanikega."
Artur Talvik lisas, et käesolevaks aastaks õnnestus võrgulube saada eriti vähe, kuna nende taotlemise päeva hommikuks oli poolsaar tormi tõttu elektri ja seega ka internetita.

Minister ütles, et sarnase ettepaneku on teinud ka Rannarahva Koda. Käsil on kalapüügiseaduse muutmine ning ta pakkus, et Juminda kogukond võiks töörühma volitada oma esindaja.

Pikem aruelu tekkis ka seoses ehituspiirangutega. Artur Talvik toonitas, et kaitse-eeskiri ei tohiks tekitada uut niiöelda piiritsooni, kuhu inimesi enam kodusid rajama ei lasta.

Kaitse-eeskirja eelnõu kehtestab, et Juminda külla enam uut hoonestust rajada ei tohi. Toodi näide, kuidas noor pere soovib olemasolevat maja ehitada suuremaks, kuid seda ei lubata. Samas on külarahvas seda meelt, et maja võiks kerkida.

Teine näide oli Leesilt, kus keskkonnaametnikud keelasid 1500ruutmeetrisele krundile noorpere jaoks uue hoone rajamise põhjendusega, et reostus kasvab. Ent inimeste arv krundil ei muutuks, kui kolitakse kahte eraldi majja.

Minister märkis, et arutatud on Lahemaa arhitektuuri- või ehitusnõukogu või nõukoja loomist. See võiks hakata lahendama arhitektuurialaseid vaidlusi.