Seda kinnitab värskelt pakitud marmelaadikastide virn suure köögilaua kõrval.

Teekond naturaalsete värviliste marmelaadideni sai alguse soovist pakkuda oma lapsele looduslikku ja puhast toitu. „Last oodates hakkasin ise rohkem jälgima, mida söön, hiljem tahtsin lapsele pakkuda head. Proovisin tegeleda ka beebitoidu tootmise ja turustamisega, kuid sellest loobusin. Suurtootjatega ei ole sel alal võimalik konkureerida," tunnistab Siret oma esimesi katsetusi ärimaailmas.

„Kui mu ema Maimu Laiapea käis Lätis toidumessil, sai ta sealt idee marmelaadide keetmiseks, et teha seda naturaalsetest marjadest-puuviljadest nagu vanasti ja kasutada paksendajana agar-agarit. Ma olen ise õppinud majandust - rahandust, krediiti ja ärijuhtimist, kuid just ema oli see, kelle initsiatiivil ma oma ettevõtteni jõudsin. Teeme tänaseni koostööd."

Ema on see, kes tegeleb otseselt marmelaadi valmistamisega, kõik ülejäänu on tütre õlul - tooraine hankimine, pakendamine, komplekteerimine, turustamine, suhtlemine klientidega jne.

Proovimüügist sahvrini

Nii jõudiski Siret koos emaga marmelaadikeetmise ja toote säilivuse jälgimise katsetusteni.

Agar-agari jaoks leiti maaletooja. „Eestis on õigupoolest vaid vaheladu, siin kasutatakse seda vähe.

Kuid maaletoojad olid väga vastutulelikud, neil oli ka toidutehnoloog, kes meid koju koolitama tuli. See oli super! 2010. aasta kevadel tegime Rapla Talupoes oma proovimüügi.

Rahvas võttis selle hästi vastu. Käisin ka Türi laadal ning sain sealt kontakte," meenutab Siret. Esialgu oli küll vaid kolm klienti, kes marmelaade müügiks ostsid, kuid see andis tegijale teadmise, et asja on mõtet teha ning ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest vormide, masinate-seadmete, laadatelgi ja kodulehe jaoks toetust küsida.

Nii sündiski kahe aasta eest novembris OÜ Minna Sahver, kellel nüüdseks on 31 klienti. „Nimi on pandud vanaema Minnale mõeldes. Vanaema Mäos asuvas kodus oli alati väga rikkalike varudega suur sahver.

Tal olid kõrged riiulid, millel moosipurgid ja muu toidukraam. Mõnikord tänaseni näen seda unes. Minul on nüüd laoruum marmelaadi toorainega ja pakendatud toodanguga," räägib Siret firma nime saamisloost.

Tuurid käima

Marmelaadikastid köögilaua kõrval annavad aga märku tõsiasjast, et laoruum on Minna Sahvrile kitsaks jäämas.

„Hetkel on tõesti kogu tootmine siin. Meil on registreeritud eraelamu koduköök ning toimetame emaga siin. Aga nõudlus meie toodangu järele on suurem, kui suudame pakkuda. Seepärast on meil plaan viia tootmine rendipinnale, sätime juba uusi ruume töövalmis ja teeme investeeringuid, kuid iga asjaajamine võtab aega," lubab Siret veidi lähitulevikku piiluda.

„Kui uued ruumid valmis, saab ema marmelaadikeetmisest priiks ning alustab uus töötaja, kes juba ootab põnevusega, millal alustada saab."

Äratundmine, mida ta päriselt tahab, ei tulnud Siretile nagu välk selgest taevast: „Minu emal, isal ja vennal on kõigil oma väikeettevõte. See julgustas mind. Mina olin varem Vesiroosi koolis sekretär.

Kui jõudis kätte aeg, mil pidin lapse kõrvalt tööle tagasi minema, olin esialgu üsna kõhkleval seisukohal.

Ma ei teadnud, mis edasi. Läksin tööle tagasi ning olin seal kaks ja pool nädalat. Siis sain aru, et ma ei suuda end jagada kahe töö vahel. Ma valisin marmelaadi, kuigi esialgu olin mõelnud seda vaid kõrvaltööna teha."

Selleks ajaks oli Sireti klientide hulk kasvanud ja saates „Sõida maale" olnud Minna Sahvrit tutvustav lõik tõi palju tööd juurde.

„See tõmbas tuurid tõeliselt käima! Siis läks meil päris tihedaks tööks," sõnab naine, kelle kodus valmistatud marmelaade saab tänasel päeval osta lisaks kodulinn Raplale Pärnus, Tartus, Põlvas, Hiiumaal ja mitmel pool Tallinnas. Lisaks käiakse mõnikord oma toodanguga laatadel, kuid laatadel käimine nõuab palju eeltööd ja ressurssi: „Alati pole meil kaupagi, et laadale minna ja mõned laadad on väga kallid.

Türi lillelaat on mulle meeldinud ja nüüd olen lubanud minna Rapla jõululaadale. Peagi hakkamegi tegema jõulutellimusi ning selleks on meil paar uut mõtet, mida klientidele pakkuda."

Lai sortiment on pluss

Hetkel on Minna Sahvri marmelaadivalikus üle kahekümne marmelaadisordi, lisaks mitmed siirupid ja mõni moos. „Lai tootevalik on meie plussiks ning loomulikult see, et kasutame toorainena kodumaiseid marju, puuvilju ja aedvilju.
Kõige minevamaks on mustika marmelaad ja vikerkaare-nimeline kommisegu, kuhu kuuluvad astelpaju, vaarikas ja rabarber," ütleb Siret ja lisab, et tema enda lemmikuks on astelpaju marmelaad. Metsamarjad, mida marmelaadides kasutatakse, korjavad Minna Sahvri naised ise.

Aiasaadused ostetakse kümne-kahekümne kilogrammi kaupa Eesti tootjatelt, mitmed marjakasvatajad on Tartu ja Võru piirkonnas.

Marmelaadid, mida poelettidelt osta võib, on südame-, tsitruseja ploomikujulised või lihtsalt ümarad. Itaalias toodetud silikoonvormide ostmiseks saadi toetust EASilt. „Need on tõeliselt head vormid," näitab Siret.

Suhkrus keerutatud naturaalsed marmelaadid maitsevad suurepäraselt ja näevad ka head välja. „Suhkur marmelaadi ümber lihtsalt peab olema, muidu oleks see vaid kleepuv mass. Suvel kiitis meie tooteid ka presidendiproua, kes arvas, et Kirju koera nimelise maiuse sisse on see parim valik," on Siret rahulolev. Rahulolu ja innustust tõi juurde ka tänavu suvel saadud Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse auhind „Parim uustulnuk 2011".

Oma töid ja tegemisi Minna Sahvris saab naine ise planeerida. Enamasti kasutab ta aega, mil laps lasteaias ja mees tööl. „Mõnikord kipub küll tööd ka nädalavahetuseks jääma ja siis tuleb tegutseda olenemata kellaajast ning nädalapäevast, kuid enamasti saan ikka oma asju aegsasti planeerida ja ma ei pea olema kellast kellani tööpostil. Minu mees on mulle kogu aeg toeks ning abiks olnud. Tema abikäsi on väga vaja läinud ruumide sättimisel," on Siret tänulik.

Marmelaadikastid jäävad meist Minna Sahvrisse ootama kaubaveotuuri, Siret sätib end lapsele lasteaeda järele minema ning kalendris terendab novembrikuu. Hingedeaeg, mis Siretile südamelähedane ja kuu, kus on nii tema kui vanaema Minna ja tema nime saanud Minna Sahvri sünnipäev.