Mis põhjustab kevadväsimust ja kuidas sellega toime tulla?
Meie põhjamaises kliimas on enamasti kevadväsimuse põhjuseks kiiresti muutuvad aastaajad.
Pärast pikka ja pimedat talve on keha kevadel n-ö üleminekufaasis ning alles kohaneb uue aastaajaga. Inimese organism reguleerib automaatselt ainevahetuse ja hormoonide tasakaalu vastavalt ilmastikuoludele. Külmal ja pimedal perioodil püüab organism end hoida - vähendab kehatemperatuuri, tõstab vererõhku ning hakkab tootma suuremates kogustes unehormooni ehk melatoniini. Kevadel hakkab taas organism päikese ja valguse toimel hormonaal- ja ainevahetussüsteemi muutma, et kohaneda uute ilmastikuoludega. Kehatemperatuur tõuseb, veresooned laienevad, alaneb vererõhk ning väheneb unehormooni melatoniini tootmine, mis asendub heaoluhormooni serotoniiniga.
Kuna aga kohanemine on aeglane protsess, siis pika talve üle elanud organism on kurnatud, tekivad kergesti stress ja ärevus, mille tulemusena tuntakse väsimust ja üldist loidust. Enamasti põhjustab kevadväsimust C- ja D-vitamiini puudus, vähene füüsiline aktiivsus, ületöötamine ning napp uneaeg. Inimene peaks tegelikult elama loodusega ühes rütmis nagu näiteks karu, kes soojal perioodil on aktiivne, varub rasva naha alla ning läheb talveks puhkama. Kevadel on tal taas jaksu edasi toimetada. Inimene peaks toimima sama moodi: kevadel, suvel ja sügisel andma oma organismile täisväärtuslikku värsket toitu, mis sisaldaks muuhulgas külluslikult vitamiine ja mineraalaineid, talveperioodil aja maha võtma ning palju puhkama. Kuidas kevadväsimust ennetada ja sellega toime tulla?
Kahjuks on tänapäeva inimesed ammu looduse rütmis elamise unustanud ning otsida tuleb leevendus- ja ennetusmeetmeid, et kevadväsimusest võitu saada.
tervisejuht, Pilatese treener
www.pilatespluss.ee