Mõelgem hindamisest!
Hea alguse metoodikal põhineva koolina-lasteaiana oleme Mammastes neid põhimõtteid ja eesmärke juba aastaid silmas pidanud. Uueks õppeaastaks kooli õppekava koostades saame süveneda just nendesse teemadesse, milles peaksime tugevamaks (loe paremaks) saama, et õpilaskeskse kooli põhimõtteid paremini ellu rakendada.
Direktorina tegin sügisel, kui hoolekogu oma aasta tööplaani arutas, ettepaneku hakata arutama hindamise üle. Ja hoolekogu liikmed olid valmis antud teemast rohkem teada saama ning erinevaid kogemusi uurima.
Oleme seni kasutanud I klassis sõnalist hindamist ja alates II klassi II õppeveerandist numbrilist hindamist. Uus õppekava ja eelkõige tänapäevane arusaam õppimisest-õpetamisest annab võimaluse kasutada rohkem sõnalist ehk kujundavat hindamist. Oleme omavahel koolis õpetajatega palju arutanud hindamise üle ja püüdnud leida selliseid viise, et hindamise tõesti toetaks õpilase arengut, mitte ei pärsiks seda. Et hindamine ei kirjeldaks ainult väga piiratud ala nagu kergesti mõõdetavaid ainealaseid teadmisi, vilumusi ühes ajahetkes (võib-olla konkreetsele õpilasele väga ebasobivas). Aga pingutus, järjekindlus, algatusvõime, leidlikkus, koostööoskus, huvi, kohusetundlikkus? Kas need omadused pole hoopiski tähtsamad? Kui hindame ainult teadmisi, kaob õpimotivatsioon nii tugevatel (andekatel) kui ka nõrgematel: tugevatele üle “5“ ju ei panda ning nõrgem/aeglasem üle „2“ ei saa. Lapsevanemad on avaldanud erinevaid seisukohti hindamise osas. Tänased õpetajad ja lapsevanemad on käinud koolis, kus numbriline hindamine oli ainuvõimalik. Hinne tundub olevat nii arusaadav, kõigile üheselt mõistev. Hinne pandudsaadud ja polegi vaja enam edasi mõtelda. Aga kui hinnet ei panda, siis ei saadagi aru, kas ollakse õpitud või ei ja mis siis ikkagi tulemus (loe hinne) on.
Heameel on, et ka meedias on hindamise teema üsna palju kajastamist leidnud. Väga hästi teeb seda kasvatusteadlane Tiiu Kuurme. Ka Lastevanemate Liit ja Aivar Haller on korduvalt hindamise probleeme käsitlenud. Nii said meie hoolekogu liikmed ennast teemaga kurssi viia, kujundada oma arvamust. Kuid vajalikuks oleme pidanud ka leida koostöövõimalusi selliste koolidega, kus hindamises kasutatakse kas pikemat või lühemat aega sõnalist hindamist. Kõigepealt palusimegi Rosma koolilt luba neid külastada ning leida aega meie hoolekogu liikmetega vestlemiseks. Pole oluline, et Rosma kool on Waldorfkool, meie eesmärk on ikkagi üks ja me oleme olemas ikkagi lapse pärast.
