Mõistlik on sõlmida jäätmevedajaga leping
Kas vedajaga sõlmida leping või mitte, on iga jäätmevaldaja enda otsustada. Jäätmete üleandmine on aga kohustuslik. Ja et mõisted oleks selged, siis jäätmevaldajaks loetakse kõiki, kes jäätmeid tekitavad, ka korterite, eramute ja suvilate omanikke.
Kui kinnistul toimub tegevus, siis tekib ka jäätmeid. Need tuleb sorteerida ja vedajale üle anda. See, kas jäätmete tekitaja on registri järgi Kiili valla elanik või mitte, pole oluline.
Kiili valla keskkonna- ja maaosakonna juhataja Benno Johanson ütleb, et vallas on jäätmevaldajaid natuke üle 3000.
Selle arvu sees on elamumaade, maatulundusmaade omanikud jne.
Lepinguga on kindlam
Kui korraldatud jäätmevedu vallas mullu 1. oktoobril algas, oli AS-il Eesti Keskkonnateenused kohustus teavitada kõiki jäätmevaldajaid ning saata neile eeltäidetud lepingud. Lepingu allkirjastamine oli vabatahtlik.
Kui inimene lepingut ei allkirjastanud, siis jäätmevedu toimub sellele vaatamata. Vedu toimub sel juhul üldtingimustel ja üle valla kehtestatud veopäevadel (Kiili alevis näiteks esmaspäeval).
Kuid millise eelise lepingu sõlmimine annab? Valla keskkonnanõunik Siiri Treimann selgitab, et lepinguga pannakse paika jäätmeveo ajad, konteineri suurus, kus konteiner täpselt asub jne. Ühesõnaga on leping kasulik nii jäätmete tekitajale kui vedajale - tingimused on omavahel kokku lepituna täpsemad ning jäätmevedu toimib sujuvamalt. Näiteks ei pea prügiauto juht otsima, kus kohas konteiner kinnistul asub.
Treimann soovitab lepingu igal juhul sõlmida, sest vedaja saab täpsema info, kui suur on kogumismahuti, kokku saab leppida täpse graafiku, saab selgitada vedajale, kus asub konteiner, kuidas sinna ligi pääseda jne. Ühesõnaga - üks mure vähem.
Nagu varem öeldud, ei vabasta lepingu sõlmimata jätmine jäätmete üleandmise kohustusest. Üldised tingimused, mis siis kehtivad, tähendavad näiteks seda, et tiheasustusalal tuleb prügi ära vedada vähemalt kord nelja nädala jooksul, hajaasustusalal kord 12 nädala jooksul.
Kogusest vedu ei sõltu - prügi võib olla kas 100 grammi või 100 kilo. Ja üle ajada konteiner ei tohi.
Sellisel juhul tuleb võtta suurem konteiner või muuta äraveo sagedust. Kui konteinerit (või kotti) välja ei panda, esitatakse kinnistu omanikule tühisõidu arve.
Aga kui prügi ei teki?
Benno Johanson räägib, et probleeme on enim suvilatega, mida kasutatakse sesoonselt. See puudutab kõige rohkem Luige alevikku, kuid mitte ainult.
Luigel on prügiveo lepinguid tänaseks sõlmitud 465, kuid krunte on alevikus tuhande ringis. Palju on suvilaid ning nende omanikud pahatihti kas ei tea või ei hooli, et jäätmeveost vabastamiseks tuleb vallavalitsusele esitada kirjalik avaldus.
"Vald võib jäätmeveo kohustusest vabastada majapidamised, kus ei toimu elutegevust, kus ei teki jäätmeid" ütleb Benno Johanson. "Võime vabastada pikemaks perioodiks, näiteks talveks, nagu me suvilate puhul teeme. Aga vabastuse võib teha ka lühemaks perioodiks."
Taotlust ei tasu siiski niisama kirjutada, sest valla ametnikud käivad kontrollimas, kas kõik vastab ikka tõele. Siiri Treimann ütleb, et tema sõidab kontrollringidel üsna tihti. "Mõnikord leian hommikul inimese, kes ütleb, et ma korraks tulin, aga kohe lähen ära. Siis käin veel paar päeva, vaatan, kas on tegevusest jälgi või mitte," kirjeldab ta.
Benno Johansoni sõnul püütakse kontrolli tõhustada, näiteks on plaanis hakata andmeid võrdlema Kiili KVH-ga, kas vabastatud majapidamises kasutatakse sel perioodil vett või mitte.
Treimann selgitab, et tingimus jäätmeveost vabastamiseks on lihtne: jäätmeid ei teki.
"Probleemiks on arusaam - mis on jäätmete tekitamine," ütleb ta. "Inimene ütleb, et hommikul tulen, õhtul lähen, kõik see väike prügi, mis tekib, võtan kaasa. Siis tuleb talle selgeks teha, et isegi see 100 grammi on jäätmed ja see tuleb üle anda koha peal."
Miks koha peal? Sest nii näeb ette valla jäätmehoolduseeskiri.
Kui jäätmeveo konkurss välja kuulutati, tegi vald arvestuse, palju vallas prügi tekib. Jäätmevedaja, kes konkursil osales, tegi nende andmete põhjal arvutused, kui palju saab eeldatavalt jäätmeid ning see määras hinna, mida ta konkursil pakkus.
Luige valged laigud
Benno Johansoni sõnul sõideti Luige piirkond maja-majalt läbi, et tuvastada, kus on püsielanikud, kus käiakse vaid korraks ning kus ei käida üldse.
"Käisime Luige läbi, et anda vedajale täpsemat infot, kus tuleks kiiremas korras leping sõlmida," ütleb ta. "Suvilaomanikega, keda praegu vallas pole, tegeleme kevadel. Neile lubas Eesti Keskkonnateenused kevadel eeltäidetud lepingud saata."
Johansoni sõnul käib kogu see tegevus, et andmed jäätmevaldajate registris tegelikkusega vastavusse viia. Andmeid saadab vallamajja ka Eesti Keskkonnateenused.
Seega peaks "valgeid laike" mitte ainult Luigel, vaid kogu vallas pidevalt vähemaks jääma.
Kui mõnel inimesel on mure, võib ta julgesti vallavalitsusse helistada või kirjutada ja nõu küsida.
MARKO TOOMING
