Mõned aastad Holstre lasteaeda...
„Siin saavad olema lasteaiaruumid", tutvustas vallavanem . „Ahah", mõistsin vaid kosta, sest 2006 aasta juulis, kui esmakordselt Holstre koolimajja tulin, käis seal vilgas ehitustegevus. Esmapilgul ei suutnudki ma hoomata, mis kus asuma hakkab, püüdsin vaid hoolikalt oma tutvumisteekonda meelde jätta, et hiljem selles tohuvapohus orienteeruda oskaksin.
Teistkordselt tulles leidsin eest juba tunduvalt ilmekamad ruumid: värvikas mängutuba, mis tundus ilma mööblita üsna avar ning rohekas-rahulik garderoob koos abiruumidega.
Veidi rohkem kui nädal en-ne Holstre lasteaia avamist ei sisaldanudki lasteaiaruumid muud kui vaid värvikirevaid aknakatteid. Õnneks pidid peagi saabuma uhiuued voodid ja lauad.
Direktor Marek Nõmmik seisis keset tühja lasteaeda ning vaatas mulle üsna uskumatul ilmel otsa, uurides, kas ma ikka saan aru, mille enda peale olen võtnud. Esimesed mänguasjad ja õppevahendid, riiulid, kapid ja kõik muu - tasapisi hakkasid ruumid lasteaia ilmet võtma. Aega oli küll napilt, aga koos õpetaja abi Kadiga jõudsime just õigeks ajaks valmis ning 2. septembril 2006 aastal võisidki lapsed koos vanematega uut lasteaeda uudistama tulla.
Lasteaiatöö algas rühmaga, kuhu kuulus 14 last. Enamusel lastest puudus varasem lasteaiakogemus, aga peagi harjuti emmedest, issidest hommikuti lahku minema ja ülejäänud päeva sõprade seltsis veetma. Paraku selgus juba esimestel kuudel, et rühmaruum jääb liiga väikeseks ning lapsed vajavad mängimiseks ja õppimiseks avaramat pinda.
Alumise korruse õpetajate tuba asus vahetult lasteaia kõrval. Ega õpetajatel jäänudki muud üle kui kolida ära teisele korrusele. Lasteaed sai ruumilaienduse õpetajate toa arvelt kevadisel koolivaheajal 2007 aasta märtsis.
Teist nii kaunist ümbrust kui Holstre koolimajal ja lasteaial annab otsida. Lasteaia tarbeks oli ehitatud kena rootsipunase piirdeaiaga mänguväljak. Esimesel aastal valitses seal nukker tühjus ning enamasti kasutasime liivamängudeks staadioni kaugushüppekasti. Vaatamata kiikede, liumäe ja liivakasti puudumisele pakkus lasteaia ümbrus ja kooliaed rohkelt tegutsemisvõimalusi ja avastamisrõõmu.
Teist õppeaastat alustasime aga juba päris isikliku liivakasti ja keset mänguväljakut uhkeldava liumäega.
2007. aasta sügisel leidsime, et lasteaiarühmale oleks vaja nime. Nimekonkursil osalesid nii lapsed ise kui ka vanemad. Pakutud nimede hulgast valiti välja mitu lemmikut, mille hulgast enim hääli kogus Mõmmik. Kes see enam täpselt mäletab, mis põhjustel just Mõmmik võitis, kuid direktori nimega kõlas see igatahes hästi kokku küll.
Toimetasime väikese ühtehoidva perena oma lasteaiatoimetusi nagu kõik ülejäänud lasteaiadki. Ka kool harjus tasapisi, et ühes majatiivas olid päris pisikesed põnnid ning et nendega tuli arvestama õppida. Seni oldi koolis harjunud isekeskis tegutsema ja algul võttis aega, et lasteaed ka kõigest osa saaks. Ikka juhtus, et kooli poolt kostus ehmatushüüe „Oih, me unustasime teid hoopis ära". Nüüdseks on välja kujunenud üritused, mida teeme kooliga koos ja mida omaette. Igatahes põnnidele meeldib, kui nad saavad vahepeal klassiruumidesse kiigata ja uurida, kuidas vennal või õel õppimine edeneb või siis mõnel ühisüritusel end suurte seltsis tähtsatena tunda.
11.11.11 – Mõmmikute rühmal käis külas Karlsson
Käesoleva aasta septembris tähistasime Holstre lasteaia esimest väikest juubelit, kus esinesid lasteaia vilistlased, kellest vanimad õpivad juba viiendas klassis. Praeguseks ole-me märgatavalt kosunud - rühmas on 19 särasilmset last ning kuuldavasti on järgmisel sügisel meie rühma juurdetulijatest isegi järjekord moodustunud.
Mõmmikute rühma lastega tegelevad igapäevaselt lisaks allakirjutanule õpetaja abid Kadi Tihane ja Aili Nohrin ning laule ja tantse õpetab Helve Hrabrova.
