Mõniste rahva mälestusväärne reis Ungarisse
Reisi õnnestumise tagasid
1 . hea eeltöö Ave ja firma ABZ Reisid vahel ning osalejatega.
2. priima giid-reisijuht Kristi Valk, kes valdab ungari keelt, tunneb rahvast ja kultuuri ning pakub huvitavat teavet ajaloostgeograafiast- majandusest muinasjuttudeni.
3. murdumatu huumorisoone ja kindla käega bussijuht Merlis Hirs-omakandimees pealegi- ning tema asjalik paariline Silver Luik.
4. reisilised: abivalmid, humoorikad, taibukad, täpsed, seega kõigi Mõniste kandi inimeste heade omadustega.
5. igati sobiv ilm: kuiv, parajalt soe, päike ja pilved tasakaalus.
Reisist lähemalt
I päev.
Algus 6.20, Poolas ööbimiskohas 21 .40, kilomeetreid u. 1 200. Päeval nähtust: Lätis jube palju Sosnovski karuputke, tee läks normaalsemaks alles enne Riia ringi. Leedus palju maisipõlde.
Nägin vaid 3. suuremat karja. Igal talul 4-5 lehma, mõnel 1 0 ka, kõik ketis. Suuri põlde ei künta, vaid kõrrekoorimine; väikepõlde künti. Ka Poolas palju maisi. Leedus-Poolas korras teed. Poolas ei silmanud ühelgi külateel auto järel tolmupilviilmselt teed katte all. Rapsivaimustus kahanes Lätist Leedu poole.
II päev.
Kilomeetreid poole vähem, mägedes üles-alla tiirutamist see-eest kõvasti. Max kõrgus ikka 1 01 9/1 022 m. Kohalikud kimavad ka suurest bussist mööda. Igal kurvil võrratu vaade võimsatele mägedele. Poola mägikülad piki teed ilusate 4-korruseliste majadega, värvikad kivikatused, aedades vaid muru ja ilutaimi, mõni üksik tarbepeenar. Mäekülgedel põllud koristatud, küntud, enamasti alt-üles suunas, mõned ka risti. Kuidas sellistel järsu kaldega nõlvadel traktori/kombainiga toime saab?! Poolas kogu põhk rulli, harva väikepakki pandud.
Slovakkia kohe teistsugune: põhk kas purustatud või niisama maas, palle harva; majad 1 -2 korrusega, luitunumad. Ehitati küll nii Poolas kui Slovakkias. Kitsarööpmeline raudtee piki orge, maantee kord ühel, kord teisel pool. Veetakse mägedest langetatud palke, mõned järsakud ka paljaks tehtud. Lauskmaalt olevat metsad ammu kadunud. Ühel pool nõlvadel männid, teisel kuused. Poola lõunaosas olid männi-tammemetsad, sekka kaske ka.
III päev.
Lõpuks Ungaris! Aggteleki Rahvuspargi karstikoopad, pikkust 25,5 km. sügavust 1 20 m. Reisilised tuletasid meelde koolitunde ja õppisid eristama stalaktiite, stalagmiite ning stalagnaate, mida leidus seal arvutu hulga, suuruse, kuju ja värviga. Giid tutvustas meile kõike ning Kristi tõlkis. Turistide jaoks on valatud tee, turvalised metallpiirded ja valgustus, mis reageerib liikujatele. Hiiglaste saalis on valgustav see osa, millest giid parasjagu räägib, lisaks muusika, kokku paeluv ning võrreldamatu.
Ekskursioon Egeri kindluses tuletas meelde ungarlaste vaibumatut võitlust oma iseseisvuse eest, mille kangelasi näeme hiidkujudel. Sealt Kaunite Naiste Orgu, kus oli meeldejääv rahvuslik õhtusöök. Et ümbruses on viinamarjaistandused ja veinikeldrid, pakuti meilegi roosat ja punast veini. Kuidas veini valati, seda näeb reisiliste fotodel ja videotel, sõnaline kirjeldus jääks suutmatuks. Mustlasansambel mängis Lehari „Lõbusa lese" ja muid vanu tuttavaid meloodiaid. Esines ka kaks paari noori rahvatantsijaid, meie omadki lõid kaasa.
Meid majutav hotell Ködmön osutus parimaks, kus saun, mullivann, ruumikad toad, avamiseks kummalgi toanaabril oma kaart. Hommikumantlid, vedelseep ka dušikabiinis, koguni mininõelumiskomplekt riiulil. Hommikueine rikkalik, teenindajad samad, kes õhtusöögil.
IV päev.
Sõit Hollokö külla, mis UNESCO kultuuripärandi nimistus. Muide, küla nimi tõlkes on Kaarnakivi, suur mustakaarna kuju püüab pilku juba sissepöördeteel. Osa majapidamisi on turistidele avatud, enamuses müüdi traditsioonilist käsitööd.
Infopunktist sain ka ingliskeelse voldiku kaasa. Sealt Ungari pealinna Budapesti, bussiekskursioon Pesti poole, ühine turu külastus. Siis üle Doonau Buda poole, kust mällu sööbisid Gellerti mägi, Vabaduse sammas, kuningaloss, presidendi tööruumid. Püha Mattiase kiriku juures kuulasime kell 1 8.00 ligi 1 0 min. kestnud vapustavalt ilusat kellamängu. Sealt tulid meie 1 0 julget mäest alla funikulööriga, ootasid, kuni buss oma ringe tehes alla jõudis. Majutuspaigaks hotell Berlin, tavaline paik. Kell 20.00 bussiga Pesti tagasi, sealt jõekallast pidi u. 2 km jõelaevapeatuseni nr.7, kust algas meie 2 tunnine sõit laeval Legenda, imetlemaks tuledesäras Budabesti. Kõrvaklappidest tuli linnas ja teleriekraanidelt nähtava sõnaline saade 30 keeles.
Eesti keelegi sai kuuldavaks! Sõitsime ühisel soovil veel kord üles tsitadelli juurest alla jõele-linnale vaatamas, kõndisime enne ka Elisabeti silla peal.
V päev.
Balatoni äärde-heleroheline vesi, iga sorti purjedega seilajaid. Balatoni ääres veinifestival. Kõigepealt Tihanyi poolsaarel, kus kirik, asula, käsitööd müüvad putkad. Väga ilus koht!
VI päev.
Üles 6.00, pakid bussi, kella 7. sööma, 7.45 sõitma, Bratislava suunas, Viini vahepeal vaid sadakond kilomeetrit. Silmapiiril ja tee ääres hulk tuulikuid, kohati võis neid kokku lugeda 40. Ei tea kas neil ka taastuvenergiat toetatakse? Päikesepaneele oli küll palju näha.
VII päev.
Kodu kallis kodu!
